Riigireformiga Eestile
uus hingamine!

  • Lepime kokku tulevikueesmärkides
  • Paneme paika valdkondi ühendava arengupoliitika
  • Korrastame riigiaparaadi ja suurendame selle võimekust
  • Anname riigi rahvale tagasi

Ootused ühiskonnast

“Tõelist ajalugu on ikka teinud riigi moderniseerijad.”
Jüri Raidla

“Me ei vaja uut erakonda, me vajame uut poliitikat.”
Jaan Männik

“Eesti on nii korras kui korras on Eesti inimeste elud.”
Mati Heidmets

“Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi. See ongi tänase Eesti mure.”
Toomas Hendrik Ilves

“Rahulikku arengut ei tohi segamini ajada otsustamatusest tuleneva paigalseisuga.”
Alar Karis

“Minevikku me muuta ei saa. Küll aga on meie teha tulevik.”
Mihhail Lotman

“Ajad on murelikud ja särtsu ning powerit oleks juurde vaja.”
Andres Kuusk

“Riik ei pea olema mitte paks või peenike vaid vormis ja võimekas!”
Raivo Vare

“Hinnatakse kompetentsi ja eeldusi, poliitika sisu, visiooni.”
Euroopa Komisjon uutele volinikele

“Me oleme küll jõudnud kõrgema sissetulekuga riikide alumisse serva, kuid järgmise arenguhüppe peame tegema negatiivsete trendide foonil.”
Ott Pärna

“Muutuste mõtestamise ja värskema vaate otsimise jaks ei tohi lõppeda pealiskihis.”
Annika Uudelepp

“Riigireformiga riigiasutustes vohava asendustegevuse vastu.”
Külli Taro

“On ootused, et poliitikud räägiksid ausamalt ja otse, kuidas asjad on.”
Ott Lumi

“Meil tuleb ära harjuda, et maailm on palju suurem kui Eesti; ja et meie probleemid ei ole lahendatavad ainult Eesti sees, vaid neid tuleb lahendada, haakudes õigesti maailma probleemidega. Eesti edu saab tulla targast liitumisest maailma majanduse tegelikkusega.”
Endel Lippmaa

“Investorid teavad küll Eestit, aga head vastust miks peaks siia investeerima, enam ei ole. Meil ei ole majanduskasvu ette näidata, meil ei ole mingit super-hüper majanduskeskkonda ja meie edulugu on taandunud üksikute idufirmade edu peale, mis ei ole tegelikult riiklikult jätkusuutlik liin.”
Sven Papp

“Eesti vajab pikemaajalist visiooni, kuhu tahame järgmise 20 aastaga jõuda, et riikidevahelises konkurentsis vastu pidada. Riigi majanduse arenguks on vaja paika panna kindel plaan ja selle nimel siis järjepidevalt tööd teha läbi seadusandluse ning investeeringute. Nii muutume atraktiivsemaks teistele ja soodustame samas ka kohapealsete ettevõtete arengut.”
Priit Rebane

Trendid maailmas

Vaata trendikaarti - mõista Eesti väljakutseid ja võimalusi (Allikas: Eesti Arengufond 2012)

Mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi

Eestil on läinud hästi, kuid me oleme teelahkmel –

kas rahuldume Euroopa provintsiriigiks olemisega või suudame oma majanduse, palgad ja rahvusvahelise mõjukuse maailmatasemele viia. Meie tänane tööviljakus on madal ja see trend ei murdu (vt joonis 1). Meie äride keerukus ja rahvusvaheline roll on tagasihoidlik. Meie atraktiivsus suurema lisandväärtusega välisinvesteeringutele on madal. Meie inimvara ettevalmistus ei vasta Eesti arenguvõimalusele (vt joonis 2). Talendid lahkuvad Eestist ja me ei suuda piisavalt välistalente riiki meelitada.

Nii nagu spordis, eeldab ka riikide konkurentsis kohalikust liigast meistrite liigasse minek ja seal läbilöömine väga mitmete asjade teisiti tegemist. Vaid ühendatud jõud, parim maailmakogemus ja tegutsemistahe viivad sihile.

Eesti viis suurt ülesannet:

  • Peatada väljaränne ja tuua riiki talendikaid;
  • Saada majandus ja palgad kasvama, et suurendada püsivalt inimeste heaolu;
  • Suurendada inimeste usku oma riiki ja kindlust tuleviku osas;
  • Suurendada julgeolekut nii füüsilises, majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes.
  • Kasvatada iivet ja vähendada sotsiaalseid ning regionaalseid arenguerisusi.

Joonis 1. Eesti tööviljakus on madal ja trend ei murdu: mida keerukam on valdkond, seda suurem on vahe rikaste riikidega. Tööjõutootlikkus (euro töötunni kohta) 2000–2012 (Eurostati andmed).

 

Joonis 2. Eesti ja Soome tööhõive võrdluses on äri keerukuse kasvul lagi ees, vaja on jõulist ümberõppepoliitikat ja palgakasvu toetavat talendistrateegiat. * Eesti tööhõive jaotuse projektsioon töötlevas tööstuses ja teeninduses Soome tööhõive struktuuri põhjal 2010. aastal (Eurostati andmed).

Riigipilt

Vaata Eesti Vabariigi organogrammi: www.riigipilt.ee

Eesti riigi arenguväljakutsed

Illustratsioon: 20. sajandi alguse riigipüramiid (Allikas: Internet; töödeldud)

I Riik oleks ilma eurorahata finants- ja investeerimisraskustes, mis viib ilma kiireneva majandusarenguta välisvõla kasvuni.

II Tipus on ideede defitsiit, otsuste lühinägelikkus ja vähene seostatus. Tulevikuseire- ja strateegiakultuuri on vähe.

III Parlamendis on eriala- ja ideeliste inimeste põud, mis sisuliste tulevikuarutelude kohtumispaigana ei toimi.

IV Riik on arengus staatiline. Rakkerühmi pole. Konkreetsete teemade eest seisjaid ja vastutajaid on raske tuvastada.

V Riigi tegevaparaat on silotornides – koostööd on vähe nii omavahel kui ka teiste ühiskonnagruppidega. Tulemuseks on status-quo – palju tööd aga vähe villa.

VI Rahva vähene kaasatus, võõrandumine riigist, liiga palju ekspertide teadmist on kasutamata ja nö “sahvris”.

VII Ettevõtlussektori madal tootlikkus, äride lihtsakoelisus, rahvusvaheliste turgude vähene tundmine.

VIII Ebasoodsad trendid: vananemine, väljaränne, regionaalse arengutaseme kasvavad erinevused, halvenenud rahvusvaheline julgeoleku- ja majandusolukord.

Küsimused

Küsime õigeid küsimusi ja otsime neile lahendusi

Lepime kokku tulevikueesmärkides

Vana Rooma riigimees Seneca: “Kui sa ei tea, kuhu poole purjetada, pole ükski tuul sobiv.”

  • Milline tulevik Eestimaalasi inspireerib?
  • Kuidas eesmärkidega ühiskonnagruppe liita?
  • Kuidas teha Eesti koduselt armsaks riigiks igaühele?
  • Milline on Eesti roll Põhjala regioonis ja maailmas laiemalt?
  • Kes ja kuidas veab muutusi eest, tegevusi ja tegijaid mobiliseerib?

Korrastame riigiaparaadi ja suurendame selle võimekust

OECD, Jüri Raidla, Arengufond, Koostöö Kogu: “Eesti vajab riigipidamise auditit, riigiaparaadi tuleviku tarvis korrastamist ja valdkondadeülest juhtimist.”

  • Kuidas suurendada riigi arenguseire ja strateegiavõimekust?
  • Kuidas fokusseerida ja juhtida tegevusi üle haldusalade?
  • Kuidas kulude juhtimiselt liikuda enam tulude suurendamisele?
  • Kuidas suurendada avaliku sektori innovatsioonvõimekust?
  • Kes ja kuidas juhib terviklikku julgeolekupoliitikat?

Paneme paika valdkondi ühendava arengupoliitika

Maailmapank 2011: “Rikaste riikide sekka jõudmine on pigem erand kui reegel.”

  • Kuidas siduda arengu nimel tehtavad tegevused tervikuks?
  • Kuidas kasutada haridussüsteemi majanduse kaasajastamisel?
  • Kuidas suurendada majanduspoliitika hoobade mõju?
  • Kuidas innustada ja lihtsustada ettevõtlusega tegelemist?
  • Kuidas minna tagajärgedega tegelevalt mõttemaailmalt üle ennetavale?

Anname riigi rahvale tagasi

Lennart Meri: “Eesti riigil ei saa minna paremini kui tema kodanikel ja vastupidi.”

  • Kuidas viia vastutus ja otsustamine kogukondadele lähemale?
  • Kuidas ühendada paralleelmaailmad – eesti ja vene kogukonnad?
  • Milline regionaalpoliitika mudel toetab enim piirkondade arengut?
  • Kuidas fokusseerida erinevaid regionaalpoliitika tegevusi?
  • Kuidas teha maaelu popiks?

Eesmärgid

Lepime kokku tuleviku eesmärkides

Vana Rooma riigimees Seneca: “Kui sa ei tea, kuhu poole purjetada, pole ükski tuul sobiv.”

Põhiseadus –

ütleb meile, et peame kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustama ja arendama oma riiki. Riiki, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riiki, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Vaid hetkeprobleeme lahendades arengut ei saavuta

Ütleb hiina vanasõnagi, et kes ei mõtle tulevikule, peab varsti hakkama mõtlema tänasele päevale. Tagantjärele reageeringud võssakasvanud riigipiirile, inimeste väljarändele, maakondade konkurentsivõime nõrgenemisele ja teistele praktilistele probleemidele näitavad meie vähest võimekust tulevikuarenguid ette näha, probleeme ennetada ning võimalusi ära kasutada.

Eesti suudab maailmas läbi lüüa vaid ühtse meeskonnana

Eesti visioon ehk tulevikusiht peab ühendama ja innustama – kõik ühiskonnagrupid peavad saama sellesse panustada ja nägema selles oma positiivset rolli. Samuti peavad kõik meie inimesed tulemustest ja edust osa saama – sõltumata keelest, elukohast või ametist. Inimene on väikese riigi ainus tõeline vara ja arengu allikas.

Eesti tuleviku jaoks on oluline sisustada mõte: milline on maailmas edukas ja koduselt armas Eesti?

Koalitsioonilepet ja teisi arenguplaane tuleb teha kahes osas – esmalt sihtides ja strateegias kokkuleppimine ning seejärel taktikaline plaan eesmärkide saavutamiseks.

Arengupoliitika

Paneme paika valdkondi ühendava arengupoliitika

Maailmapanga uurimistöö New Structural Economics (2011) näitab, et ¾ maailma madala või keskmise sissetulekuga riike pole ajavahemikul 1960-2009 oma taset tõstnud või on langenud pigem madalamasse gruppi. Seega ei ole jõudmine rikaste riikide sekka sugugi garanteeritud – pigem on see erand kui reegel.

Kuidas siduda arengu nimel tehtavad tegevused tervikuks? Näiteid tegevustest:

  • Riikliku arengupoliitika väljatöötamine lähtuvalt tulevikueesmärkidest ja ressursside mobiliseerimise põhimõttest.
  • Strateegia paikapanek, kuidas kujundada Tallinnast Läänemere regioonis rahvusvahelise äri tõmbekeskus.
  • Valiku tegemine ja strateegia paikapanek, kuidas kasvatada pealinna kõrvale ca 5 piirkondlikku spetsialiseerunud kasvukeskust.
  • Arengupoliitika elluviimises koostööeesmärkide sõnastamine, koostööhoobade läbimõtlemine ja vajadusel ellukutsumine.
  • Pidev võrdlemine parimatega maailmas ja tegevuste jooksev korrigeerimine lähtuvalt konkurentide sammudest.
  • Koostöö, kvaliteet ja kiirus kõiges, mida me teeme – see saab olla väikeriigi unikaalne eelis.

Kuidas kasutada haridussüsteemi majanduse kaasajastamisel? Näiteid tegevustest:

  • Üleriigilist ja regionaalset arengut kindlustava talendipoliitika väljatöötamine (sh haridus, ümberõpe ja migratsioon).
  • Kõrg- ja tehnikakoolide rahvusvahelistumise taganttõukamine ja kõrgete eesmärkide seadmine (millised valdkonnad ja keskusd, mis ajaks ja kuidas maailmatasemele viime).
  • Kutseõppekeskuste kaudu ulatusliku ning kaasaegse ümber- ja täiendõppe korraldamine.
  • IT hariduse ja ettevõtlusõppe integreerimine läbivalt teiste valdkondade õppeprogrammidesse, seda igal haridustasemel alates algharidusest.
  • Eesti tugevuste, meie enda ja rahvusvaheliste väljakutsete taustal fookusvaldkondade valimine ning nende arengu võimestamine näiteks läbi haridus- ja teadussektori, talentide migratsiooni, riigihangete jne.

Kuidas suurendada majanduspoliitika hoobade mõju? Näiteid tegevustest:

  • Kapitalituru terviklik arendamine – firmadele kapitali kättesaadavus, eraisikute hoiustele investeerimisvõimalused ja pensioniraha kodumaale jätmine.
  • Rahvusvahelise ärikeskkonna terviklik arendamine – alates äriturismist konverentsi- ja messiturismi kaudu kuni rahvusvahelise kultuuri ja hariduskeskkonnani välja.
  • TEAM ESTONIA ellukutsumine koostöös erasektoriga ja selle alla välisturgudele ning -investeeringutele suunatud tegevuste ja vastutuse koondamine.
  • Era- ja avaliku sektori koostööplatvormidele rohelise tule andmine keerukamate majandusvaldkondade arendamiseks (nt FinanceEstonia, MedicineEstonia).
  • Eestist rahvusvahelise äri „E-Luksemburgi“ / "E-Delaware" / digitaalse turu sõlmpunkti tegemine – kasutades eResidendi platvormi ja luues professionaalse vastutaja / elluviija.
  • Riigifirmade valitsemise süsteemi muutmine ja depolitiseerimine (vastutuse koondamine, efektiivsus, sünergia ja arengumõju suurendamine majandusele).

Kuidas innustada ja lihtsustada ettevõtlusega tegelemist? Näiteid tegevustest:

  • Eestist start-up firmade kasvuparadiisi tegemine – parima regulatiivse ja maksukeskkonna loomine, rahvusvaheline ettevõtlusõpe ja IT talendipanga kasvatamine.
  • Hea disaini, brändimise, juhtimiskvaliteedi parandamise ja tootearednuse propageerimine ettevõtete lisandväärtuse suurendamisel, sh koostöös teadusasutustega.
  • Mikro- ja väikefirmade tegevuse oluline lihtsustamine – ühekordne statistiline aruandlus ja nn bullet-maksu kasutusele võtmine.

Kuidas minna reageerivalt mõttemaailmalt üle ennetavale? Näiteid tegevustest:

  • Töötukassast talendiagentuur – Eesti inimvara vajab ennetavat ümberõpet, talendipank vastavalt majanduse eesmärkidele arendamist.
  • Haigekassast tervisekassa – inimese tervisest 50% sõltub elustiilist, 20% keskkonnast, 20% on pärilik ja 10% ravist ja ravimitest.

Riigiaparaat

Korrastame riigiaparaadi ja suurendame selle võimekust

Peaksime püüdlema riigivalitsemise suunas, mis on koostööl põhinev ning valdkonnaülene. OECD (2001) soovitab ühtset riigivalitsemist – kaotada tuleb jäigad riigiasutuste vahelised piirid ning nende asemel kasutada rohkem horisontaalseid poliitikaprogramme ja ministeeriumiülest juhtimist. Enamus poliitilistest liidritest peaks omama oma valdkonnas professionaalset kompetentsi. Riigieelarve kujundamisel ja juhtimisel peaks fookus olema mitte kulude juhtimisel, vaid ühiskondlike tulude suurendamisel. Advokaat Jüri Raidla (2009) sõnul vajab Eesti riigistruktuur tõsist auditit, mis peab andma vastuse sellele, milliseid ameteid ja institutsioone riik üldse vajab.

Kuidas suurendada riigi arenguseire ja strateegiavõimekust? Näiteid tegevustest:

  • Riigi tänaste funktsioonide kaardistamine ja auditeerimine tulevikueesmärkide suhtes. Muudame Eesti riigi arenduslikuks riigiks.
  • Riigikogu kujundamine seadusmasinast tulevikuarutelude keskuseks, muutes selleks töökorraldust, kutsudes analoogselt Soomele ellu tulevikukomisjoni ja vähendades liikmete arvu 71ni.
  • Kõikide seaduseelnõude, plaanide jne sidumine tervikpildiga, nende tegemisel tulevikuseire kasutamine ja potentsiaalse arengumõju hindamine.
  • Ekspertide (sh rahvusvaheliste) kasutamine nõunike positsioonidel; kogu riigis eksisteeriva teadmise ärakasutamine Eesti konkurentsivõime kasvatamisel.

Kuidas fokusseerida ja juhtida tegevusi ning arengut üle haldusalade? Näiteid tegevustest:

  • Riigireformi elluviimiseks Peaministri pädevuste ja volituste suurendamine ning tema juurde Riigireformi staabi - Riigi arendus- ja innovatsiooniüksuse loomine.
  • Asutuseüleste töövormide juurutamine, et riigi suured väljakutsed ja võimalused ei kukuks “silotornide” vahele.
  • Arengufondist kujundada ajutrust valitsusele, Riigikogule ja agentuuridele (EAS, Kredex, Archimedes, Innove, KIK, PRIA, Töötukassa jt); nt Forfas Iirimaal.
  • Reformide ja muutuste juhtimise võimekuse suurendamine ning majandusarengu temaatikaga sidumine (koolivõrgu- ja tööturureform jne).

Kuidas kulude juhtimiselt liikuda enam tulude suurendamisele? Näiteid tegevustest:

  • Rahandusministeeriumis “raamatupidamise” ja “arengu” rollide võrdsustamine, et eelarve rohkem arengut teeniks.
  • Riigieelarvest tehtavate kulutuste käsitlemine kulu asemel investeeringutena (sh mõju hindamise mõttes).
  • Eelarve kasvu ja kalendriaasta ülejäägi suunamine uute algatuste fondi (jooksvate kulude kasvatamise asemel) – tekib arendusraha.
  • Mõnda aega mitte suurendada seadusega täiendavate kulude võtmist – kogutud vahendid suunata uute algatuste käivitamiseks.
  • Õigusloome, regulatsioonid ja maksupoliitika riigi arengut teenima, sh paindlikkuse suurendamine eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas suurendada avaliku sektori innovatsiooni- ja arenguvõimekust? Näiteid tegevustest:

  • LEGO loogika sissetoomine valitsustasutuste paindlikuks ümberkujundamiseks (osakonnad on ministeeriumidest eraldiseisvad).
  • Loome süsteemi, mis võimaldab osakondi/ameteid kasutada erinevate ministrite poolt kureeritud eesmärkide saavutamiseks.
  • Uuendusmeelsete riigi ja kohaliku tasandi juhtide ning spetsialistide sihikindel arendamine ning tunnustamine.
  • Kaasaegse ja rahvusvahelise makromajanduse- ning valitsemiskooli ellukutsumine Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tehnikaülikooli baasil.
  • Regionaalarengu korraldamine viisil, mis tagab piirkondade arenguvõimekuse ja konkurentsivõime kasvu.

Kes ja kuidas juhib terviklikku julgeolekupoliitikat? Näiteid tegevustest:

  • Kõikehõlmava ja arengut toetava julgeolekupoliitika kujundamine (füüsilises, majanduslikus ja sotsiaalses mõttes).
  • Julgeolekuinvesteeringute (sh rahvusvaheliste) sidumine teaduslikega ja riigi ärivõimaluste laiendamine seotud tehnoloogiavaldkondades.
  • Eesti pehme rolli kasvatamine maailmas – võrgustikes ja subkultuurides Eesti rolli arendamine, rahvusvaheliste sündmuste Eestis korraldamine jne.
  • Kogukonna tugevdamine sotsiaalses mõttes: julgeolekupoliitika põhineb “meie” tunnetuse arendamisel – “mina ja valitsus täna otsustasime...”
  • Õigusriik ja inimõigused kõigile.

Kogukonnad

Anname riigi rahvale tagasi

Maailm ja Eesti on erinevate väljakutsete ees ning valitsused kui kitsad 'kildkonnad' ei suuda neile ilma ühiskonna laiema kaasamiseta vastu seista või neid ka arengu hüvanguks piisavalt ära kasutada. Seepärast on oluline kogukondade suurem kaasatus, uuenduslike lahenduskäikude ja koostöövormide otsimine, otsuste ning vastutuse delegeerimine võimalikult kogukonna lähedale.

Kuidas viia vastutus ja otsustamine kogukondadele lähemale? Näiteid tegevustest:

  • Järgida kõikjal nn Suure Ühiskonna põhimõtet – riigi paremaks tegemisse tuleb kaasata võimalikult suur osa ühiskonnast, võimalusel organiseeritult ja püsivalt.
  • Vabatahtliku tegevuse mõtestamine, hindatõstmine ja tunnustamine kõigis olulistes ühiskonnaelu valdkondades.
  • Uuskogukondlikkuse (nt asumiseltsid) kui fenomeni rolli mõtestamine ühiskonnas ja kandepinna laiendamine.
  • Tehnoloogiate kasutuselevõtt kogukonnasiseste ideede arutamiseks, otsustamiseks ja nende riigiaparaadi eri tasanditega sidumiseks (sh Riigikoguga).
  • Vastutaja määramine riigi tegevustesse vabakonna kaasamise läbimõtlemiseks ja tegevuste (osalise) üleandmise korraldamiseks (nt spordimentorid vms).
  • Innustada sotsiaalset ettevõtlust, sotsiaalseid võlakirju ja fonde selleks, et käivituksid jätkusuutlikud ühiskonna valupunktidega tegelevad organisatsioonid.

Kuidas ühendada kaks paralleelmaailma – eesti ja vene kogukonnad? Näiteid tegevustest:

  • Parim kogukondi ühendav “projekt” on olnud jalgpall. Ühistegevuse vorme tuleb arendada teisteski valdkondades või objektidel (nt Kiviõli Tuhamägi).
  • Kogukondi lähendavad ühised kasvatus- ja arendussüsteemid: ühislasteaiad, ühisgümnaasiumid, noorte ühisüritused jne.
  • Erinevaid kogukondade koostegutsemise platvorme tuleb teadlikult juurde luua ja olemasolevaid tunnustada.
  • Keelekümblus tuleb viia massidesse – kaks nädalat Saaremaal või Sillamäel ühisperes ja “keel tuleb iseenesest.”

Milline regionaalpoliitika mudel toetab enim piirkondade arengut? Näiteid tegevustest:

  • Maakondade konkurentsivõime tõstmise tervikmudeli väljatöötamine (sh haridus- ja ettevõtluspoliitika, ruumiplaneering ja transport, logistika ja taristu).
  • Regionaalse (maakonnatasandi) valitsemismudeli taasmõtestamine > seos ja tasakaal külavanemate > osavaldade > maakonnatasandi otsustamisel.
  • Küla- ja kogukonnaliikumise, sh ääremaade arengumudeli koostamine. Külavanemate rolli tähtsustamine ja statuudi üleriigiline kokkuleppimine.

Kuidas fokusseerida erinevaid regionaalpoliitika tegevusi? Näiteid tegevustest:

  • Piirkondade spetsialiseerumiseks ühistöös tulevikuvisioonide koostamine, kasutades selleks parimat võimalikku teadmist ja muud vajalikku ressurssi.
  • Suurendada võimekust mõelda läbi erinevate riiklike harupoliitikate regionaalne mõju ja nende omavahelised seosed.
  • Kasutada haudpoliitikaid teadlikult kohaliku ja piirkondliku tasandi arengueelduste kasvatamiseks (on võimalik piirkondlike arenguvisioonide olemasolul).

Kuidas teha maaelu popiks? Näiteid tegevustest:

  • Viia otsustamine ja vastutamine võimalikult rohujuure tasandile – see suurendab kogukondade kaasatust ja omanditunnet ning vähendab väljarännet.
  • Populariseerida erinevat tüüpi maaettevõtlust, elustiiliettevõtlust ja kaugtöö võimalusi.
  • Propageerida ideid ja mudeleid, kuidas maal ägedalt elada!
  • Mõtestada ja tutvustada lähenemisi, kuidas eluviisi põhist elukorraldust kogukonna võtmes korraldada.
  • Viia läbimõeldult ellu kogukonna- ja külatasandi inimeste, külakogukondade jne aktiveerimise roadshow’sid.
  • Töötada välja ja leppida kokku miinimumstandard(-id), mille riik kohalikul tasandil tagab sõltumata omavalitsuse võimekusest (nt elekter, teed, lumekoristus).

Kaasamõtlejad

Koostöös suudame riigi ja rahvana maailmas läbi lüüa

Autorid

Käesolevad mõtted on erinevate uuringute, maailmapraktika ja ekspertide panuse põhjal koondanud kokku ning ehitanud ühtseks tervikuks Ott Pärna ja Tanel Talve. Mõtted on pakutud välja kõigile eestimaalastele aruteluks, otsusteks ja tegudeks. Ideede ja ettepanekute asjakohasuse eest vastutavad kaks nimetatud eraisikut – Eesti riigi suurt ning vabatahtlikku fänni. Autorite siirad tänud kuuluvad paljudele kaasamõtlejatele erinevatelt elualadelt, kellest vaid osad on toodud tunnustuseks ära alljärgnevalt.

Kaasamõtlejad

Teeme Eesti
ühiselt paremaks!

Mõtle kaasa, anna tagasisidet või
kutsu meid Riigireformi teemal rääkima!

eesti@riigireform.ee