Miks me seda teeme?
Riigireformi SA asutajate mõtted, miks nad otsustasid liituda
ettevõtjate ühisalgatusega kinkida Eestile riikluse uuendamise kava.
ANDRES SAAME
"Liitun lootuses, et praeguse valimistsüklitest ja lihtsakoelistest taktikatest dikteeritud tegevused avaliku sektori juhtimisel asenduksid pikaajaliste, kaalutud ja valimistsüklite-üleste süsteemsete strateegiatega ning motivatsioonisüsteemidega nende elluviimiseks.
Üleüldiselt puudub nii kapitalil kui tööjõul rahvustunne ja patriotism - mõlemad on küüniliselt kalkuleerivad. Kapital otsib sarnaselt tööjõule pidevalt paremaid tingimusi ja sobivaimat asukohta ning ka enamasti siirdub võimalusel sinna. See on meie riigi ees seisev reaalsus ja oht, mille suhtes tuleb regulatsioone ja avalikku sektorit kavandada ning kujundada.
Paljud asutajatest on ise käinud läbi pika ja eduka õppimisraja ning omavad seega arusaamist nii riigi kui erasektori toimimisest, nende omavahelistest seostest ning toimetest. Lisaks teistele tekkinud ja tekkivatele survegruppidele on loodul võimalus pakkuda välja terviklik, konstruktiivne, läbikaalutud ning jätkusuutlikum teerada avaliku sektori muutmiseks reaalsusele sobivamaks ning pikaajalistele eesmärkidele suunatuks."
ARMIN KÕOMÄGI
"Riik ei ole ainult ilus ja südant soojendav asjake, mis patriootlikul kodanikul härduspisara silma toob ja üleva laulu lahti lööb. Riik on ka konkreetsete funktsioonidega aparaat, mis teenib oma kodanikke igal ajal. Ning kui ajad ja olud muutuvad, siis peab ka see aparaat olema valmis muutusteks. Eesti riik on meid siiamaani üsna hästi teeninud, kuid asjaolud on muutumas - mõned rohkem, mõned vähemdrastiliselt. Nüüd on vaja meie riigimasinat mitte ainult reformida, vaid disainida see ka selliseks, et tulevikus oleks kohandumisgeen meie riiklikus DNA-s nähtaval ja olulisel kohal alatiseks olemas. Tegelikult on üsnagi loogiline, et selline reformikontseptsioon tuleb väljastpoolt riiklikke ametkondi. See on ka tõestuseks, et riiklik geen kohandmiseks on meil veel puudu ja see tuleb alles luua. Patrioodina tahan seda protsessi toetada."
enn kunila
"Olen seisukohal, et ettevõtjatel ei ole mitte ainult õigus, vaid ka otsene kohustus kaasa rääkida riigielu puudutavates olulistes küsimustes, milleks Riigireform kahtlemata on. Seniste ajakirjanduses ilmunud Riigireformi puudutavate sõnavõttude põhjal jääb mulje, et ühiskonnas laiemalt puudub ühtne arusaam Riigireformi olemusest ja selle vajadusest. Tõstetakse esile üksikküsimusi, tervikpilti nägemata.
Arvan, et ettevõtjatel on tahe ja jõud selle olulise teemaga tegeleda ja anda oma panus Eesti arengu visiooni väljatöötamisse ja rakendamisse.
Nendel põhjustel olen ka liitunud Riigireformi SA asutajaliikmetega."
Jaak Nigul
"Minu arvates on Eesti riigi põhiprobleemiks, et vähesed mõistavad, kuidas riiki tegelikult üleval peetakse. Seetõttu tehakse pidevalt valeotsuseid, mis kahjustavad riigi arengu jätkusuutlikkust. Tulemuseks on riigi ülalpidamise kohustuse ja riigilt saadavate hüvede ja õiguste väga ebaühtlane jaotus elanikkonna hulgas. Selle olukorra parandamiseks pean vajalikuks muuta põhiseadust. Mingi osa poliitikutest ja ametnikest mõistab, et sarnaselt edasi ei saa minna. On algatatud haldusreform ja räägitakse ka riigireformist, kuid tegelikud sammud on olnud kosmeetilised, mis pole suunanud inimesi valitsussektorist ettevõtlussektorisse ehk märgatavat kasvu ümberjagatavat lisandväärtust loovate inimeste osakaalus ei ole. Suurim innovatsioon kaasaegses maailmas oleks naftat ja maagaasi mitteomava riigi struktuur, mida selle maksumaksjad päriselt jaksavad üleval pidada. Viime selle ellu!"
Jaan Pillesaar
"Riigireformi elluviimine on Eestile mitte lihtsalt oluline, vaid ka hädavajalik samm. Oleme näinud, kuidas kümned tuhanded tublid Eesti inimesed ja töökohad on Eestist lahkunud. Ilma euroabita meie majandus seisaks ja rahvastikuteadlased ütlevad, et Eesti keeleruum, kultuur ja rahvus on valikute ees jätkusuutlikkuse või vaikse hääbumise vahel.
Need valikud on valijate otsused, kuid iga ühiskondlik muutus vajab ka eelnevat seadusandlikku raami ja kandepinda. Ja kes oleks selle kandepinna parim kirjapanija, kui kehtiva põhiseaduse looja Jüri Raidla, tänase Eesti Vabariigi esimene justiitsminister. Kuna ma seisan Teenusmajanduse Koja algatusel loodud tulevikuriigi visiooni eest, siis toetan ka Olari Taali, Jüri Käo ja Jüri Raidla algatatud Riigireformi projekti nii-öelda kahekäeliselt. Riigireform on Eesti mistahes tulevikuvisiooni elluviimise vundament."
KOIT UUS
"Riigipidamise kaasajastamist lubatakse juba 3-4 valimistsüklit - alati pool aastakest valimisteni. Seejärel ind raugeb. Inimlikult on see arusaadav, sest ennast reformida on väga raske. Seepärast otsustasin koos mõttekaaslastega toetada initsiatiivi, et reformiplaane saaks jutust kaugemale ajada ka sõltumata riigi rahastamisest. Eesmärk oleks diskussioonimaterjalid rohkem läbi kirjutada ja paremini argumenteerida."
Lembit Lump
"Charles Darwin on öelnud: "Ellu ei jää mitte teistest tugevamad ega ka mitte kõige targemad, vaid hoopis need, kes suudavad kõige paremini toime tulla muutustega."Kui vaatame, mis on toimumas meie ümber, siis avastame, et ainus asi, mis on tänapäeva maailmas stabiilne, on pidev ja järjest kiirenev muutumine. Olen seda kogenud isiklikult peaaegu 30 aastase juhi ja ettevõtja karjääri jooksul olles tegutsenud eestvedajana Eesti mõistes üsna tõsiste ettevõtete saneerimisel, käivitamisel, kasvatamisel, kohanemisel 2008-2009 aasta MASU-ga ja sellejärgse uue kasvuga. Võrreldes ettevõtluses ja meie riigivalitsemises toimuvat, julgen väita, et riigivalitsemisel on olukord lähenemas seisakule. Kui vaadelda olukorda klassikalise elutsükli kõvera taustal, siis oleksime jõudnud justkui tippu, kus arengukõver on muutumas horisontaalseks. Ettevõtluses tähendab see peatselt järgnevat langust ja ettevõtte kadumist. Arvan, et riigi puhul võivad arengud olla sarnased, kuigi ajalised horisondid on pikemad. Samas mitte lõputud."
PARVEL PRUUNSILD
"Riigireformi peamine eesmärk peab olema õige tasakaalupunkti leidmine avaliku sektori, pensionäride ja erasektori vahel. Et avalik sektor koos riigi poolt ülalpeetavatega ei ületaks kunagi erasektori töötajate arvu. Arvestades demograafilist olukorda, tähendab see vältimatut avaliku sektori kokkutõmbamist ja pensioniea tõusu. See omakorda tähendabki, et tõsine ja jõuline Riigireform vajab käimalükkamist."
Peeter Mänd
"Eestimaa ja riik on väga hea paik elamiseks. Paraku on oma riigi pidamine väikerahva jaoks ka suur luksus. Olukorras, kus avalik sektor kasvab ja rahvastik väheneb, jõuame peagi piirini, kus oma riigi pidamine ei ole enam jätkusuutlik. Olles mitmekordne vanaisa soovin, et ka minu lapselapsed saaksid oma riigi üle uhkust ja rõõmu tunda ega peaks mujalt maailmast õnne otsima. Seepärast pooldan riigireformi ideed, mille tulemusena loodan tänapäevasemat, paindlikumat ja "sportlikumat" riiki."
Priit Kessa
"Eesti riigi ja ühiskonna käekäik on oluline meie konkurentsivõime seisukohast maailmas, Eesti riigi tuleviku ja meie laste seisukohast. Tunnistame me seda või mitte, konkureerivad meie ettevõtted siiski igapäevaselt, vähemalt Euroopa mastaabis. Nii konkureerib ka riik oma atraktiivsuses inveteeringutele ja inimressursile vähemalt kogu Euroopas/maailmas. Riigireform on oluline tegur väikese riigi majanduse konkurentsivõime seisukohast maailmas. Meil on kõik võimalused luua unikaalne, efektiivne, hästitoimiv ja maailma mõistes konkurentsivõimeine riik, mis sekkub mõtlevate inimeste ellu ja majandusse nii vähe kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Ei usu,et maksude kasv ja ülereguleeritus on ainuvõimalik ja jätkusuutlik riigi arengu mootor. Pigem on selleks lihtne, efektiivne, stabiilse elu-ja majanduskeskkonnaga, selgeid väärtusi kommunikeeriv ja pikale visioonile orienteeritud riik."
RAIVO HEIN
"Innovatsioon ei käi ainult tehnika kohta. Ka riiki peab innoveerima. Eesti viimase kümne aasta teekond viib meid lähemale aina süvenevale riigikapitalismile, ülereguleeritusele, tasuta asjadele, suurenevale ametnikkonnale, vähenevale elanikkonnale, vananeva ühiskonnani. 500 tuhat erasektori palgatöötajat peavad igapäevaselt ülal pidama 1,3 m suurust elanikkonda, sealhulgas riigiaparaati. Süvenev bürokraatia ja Bismarki aegne riigikorraldus ei rahulda enam meie riiki. Me vajame riigiinnovatsiooni. Kui seda ei toimu, on pikaaegselt ohus meie vabadus ja kestmajäämine riigina."
TIINA MÕIS
"Ühinesin Riigireformi Sihtasutuse asutajatega, kuna toetan Jüri Raidla kontseptsiooni lihtsast riigist. Kogemustega juristid ja ettevõtjad valmistavad ette kogu seadusandliku paketi, kuidas Eesti riigi valitsemine lihtsamaks, paremaks ja ökonoomsemaks muuta. Selline dokumentatsioon on SA kingitus Eesti riigile 100. sünnipäeva puhul. Loodame, et SA aitab kaasa sisuka avaliku diskussiooni tekkeks Riigireformi teemadel enne järgmisi Riigikogu valimisi."
TIIT KUULI
"Väikses riigis nagu meil on kõik ressursid piiratud. Eriti piiratud on inimressurss. Seetõttu on oluline tõhusa ja tänapäevase mudeli leidmine riigi funktsioonide täitmiseks. Käesolev sihtasutus pakub selleks ühe lootuse. Ise pean tähtsaimaks peaministri ja riigi strateegiajuhi funktsioonide ühitamist."
TIIT PRUULI
"Eesti on palju paremas seisus, kui suurem osa maailma riike. Ja samas on Eesti märksa halvemas seisus, kui me tahame endale tunnistada. Mis iganes riikide kogemustest teame, et rahvuskultuuri, rahvastikupoliitikat ja majandusarengut sisuliselt puudutavad otsused hakkavad oma tegelikku mõju avaldama aastate pärast. Tõsiste ja aeglaste soomeugrilastena me istume, arutleme, keerutame pöidlaid, aga ei otsusta. Aastad lähevad. Me räägime riigireformist, bürokraatia vähendamisest, kaasatuse suurendamisest, võõrandumise vähendamisest ja muust olulisest, aga peale ilusa jutu suurt midagi ei tee. Ma loodan, et Riigireformi Sihtasutus suudab lisaks teoreetiliste lähtealuste väljapakkumisele anda tõuke ka praktilistele tegudele."
Viljar Arakas
"Üks intelligentsuse mõõdupuu on kohanemisvõime. Viimase veerand sajandiga on maailm meie ümber tundmatuseni muutunud. Riigi toimimises, kõige laiemas mõistes, oleme liigselt kinni minevikus. Peame endalt kriitiliselt küsima, et mis on efektiivne väikeriigi toimimismudel üha kiiremini globaliseeruvas maailmas. Kuidas säilitada paindlikkus, omariiklus olles konkurentsivõimeline järgmisel veerandsajal aastal. Pelgalt tänase kritiseerimine ei ole lahenduseks. Tahan kaasa mõelda ja panustada."