JÜri raidla ettekanne riigireformi konverentsil
ettekanne, 21. november 2018
Austatud Riigikogu esimees!
Austatud peaminister!
Lugupeetud erakondade juhid!
Lugupeetud ministrid, Riigikogu liikmed!
Daamid ja härrad!
Riigireformist on räägitud kümmekond aastat. Algul tuimalt, seejärel ründavalt, veidi hiljem armastusväärselt, sealt edasi vastanduvalt, viimastel aegadel suisa kirglikult. Oma riigist ja riiklusest tulebki rääkida kirglikult. Kirglikule arutelule järgnevad otsused tuleb aga teha külma peaga, kaalutlevalt ja rahulikult. Julgen pidada Riigireformi Sihtasutuse asutamise järgset debatti selle aasta kevadel ja põhiosade avalikustamise järgset avalikku arutelu sügisel, suurepäraseks eeskätt kahel põhjusel: esiteks eeldab riigireform kui selline laialdast avalikku arutelu ja teiseks eeldab riigiuuendusega praktiline tegelemine dialoogi rahvaga ja lõppkokkuvõtteks rahva toetust. Parim aeg selliseks dialoogiks on enne valimisi.
Täna parlamendi erakondade juhtidele üle antavat Riigireformi Kontseptsiooni on lisaks toetusele ja tunnustusele saatnud nii konstruktiivne kriitika kui ka emotsionaalsed tundepuhangud. Vastukaja on tulnud vasakult ja paremalt, ülevalt ja alt. Kord on kontseptsioonile ette heidetud liigset radikaalsust, siis on öeldud, et radikaalsust pole ollagi, kord olevat kontseptsioonis kirja pandud ennekuulmatud praktikast irdunud mõtted, kord leitakse, et uut pole ollagi ning et peaaegu kõik on teada-tuttav ja enamus asju juba ka töös. Ehk resümeeruvalt - värvigamma Riigireformi Kontseptsiooni käsitlemisel on olnud lähedal täiuslikkusele. Tõik, et seisukohad Kontseptsiooni suhtes on olnud väga erinevad, tõestab vaid seda, et Kontseptsioon on asetatud erinevate arvamuste tasakaalupunkti, kust on võimalik asjaga rahulikult edasi minna.
Järgnevalt esitan iseendale neli küsimust ning püüan neile vastamise kaudu avada Riigireformi sisulisi ja vormilisi aspekte nii palju kui see ca 10 minuti jooksul võimalik on. Need küsimused on:
Mida me teeme ja mida me ei tee?
Miks me seda teeme?
Kes seda teevad?
Kuidas seda tehakse?
1. Mida me teeme ja mida me ei tee?
Me teeme riigireformi ettepanekuid avaliku võimu organisatsiooni terviklikuks uuendamiseks, mis on põhjendatud Kontseptsioonis esitatud analüüside ja faktilise materjaliga. Riigireformi kontseptsiooni aluseks on olnud ideekorjed nii sihtasutuse seest kui ka väljastpoolt, sealhulgas avalikust meediaruumist ja kohtumistelt huvigruppidega, samuti rahvusvahelised kogemused ja asjaomaste organisatsioonide analüüsid ja ettepanekud. Kontseptsioon ei ole erinevate ideede kompilatsioon, see on kompositsioon, kus paljud ettepanekud on üksteisega seotud. Eelöeldu tähendab, et Kontseptsioonis esitatud ettepanekute enamik ja südamik peaksid leidma realiseerimist enam-vähem tervikliku reformipaketina. Ettepanekuid on teatavas ulatuses loomulikult võimalik realiseerida ka üksikult, paraku ei pruugi sel juhul saavutatav efekt olla piisav.
Millega me ei tegele? Me ei tegele Põhiseaduse revideerimise või üldise korrastamisega. Eesti Põhiseadus on Eestit hästi teeninud ning puudub vajadus uue põhiseaduse või kehtiva Põhiseaduse mastaapse revisjoni järele. Olgu märgitud, et Põhiseaduse kehtivuse ajal ei ole Eestis olnud mitte ühtegi põhiseaduslikku kriisi. On olnud aeg-ajalt valitsuskriisid, demokraatlikus riigis ikka ette tuleb, kuid need ei ole kunagi üle kasvanud põhiseaduslikeks kriisideks. Põhiseaduses on piisavalt õigus-poliitilisi retsepte ja instrumente, kuidas üht või teist olukorda, sealhulgas kriise lahendada.
Me ei ole seadnud eraldi eesmärgiks Põhiseaduse muutmist, kuid mõned meie ettepanekud avaliku võimu organisatsiooni uuendamiseks eeldavad Põhiseaduse teatavate sätete korrigeerimist. Seetõttu teeme Põhiseaduse muutmiseks ettepanekuid põhimõttel nii vähe kui võimalik ja nii palju kui tarvilik meie Kontseptsioonis esitatud ettepanekute realiseerimiseks. Ühtegi kobarettepanekut meie poolt tulemas ei ole. Ka siinkohal on põhjust rõhutada seda, mida me ei tee. Nimelt ei tee me mitte ühtegi ettepanekut, mis muudaks Eesti põhiseadusliku korra aluspõhimõtteid. Küll aga tahame neid hoopis veelgi rohkem esile tuua.
Ühtlasi ei puuduta me tavapäraselt erakondlike poliitiliste valikute hulka kuuluvaid küsimusi, nagu haridus, kultuur, julgeolek, tervishoid või sotsiaalkaitse. Meie ettepanekud puudutavad ainult avaliku võimu organisatsiooni keskvõimu, sealhulgas põhiseaduslike institutsioonide ja kohalike omavalituste tasandil.
2. Miks me seda teeme?
Me teeme seda selleks, et Eesti edu oleks kestlik pikas perspektiivis ka vananeva ja väheneva elanikkonna tingimustes ning kiirelt muutuvas väliskeskkonnas. Et Põhiseaduse preambulis kajastatud rahvuslikud huvid oleksid järgitud pikaaegselt ja seejuures valimistsüklite üleselt. Meie elukeskkond muutub kiiresti ja radikaalselt ning riigi valitsemine peab sellega kaasas käima.
Mida näitavad demograafilised analüüsid? Need näitavad, et ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt võib Eesti rahvaarv aastal 2100 olla 800 000 või isegi alla selle. Statistika näitab, et järgmise 20 aasta jooksul võib Eesti tööealiste arv kahaneda ca 160 000 inimese võrra, see tähendab, ligi nelja Pärnu linna suuruse hulga inimeste võrra. Aasta 2100 ei ole tänasest päevast hoomamatus kauguses. Sellel ajal elavad siin riigis meie lapsed ja lapselapsed, kel on õigus vähemalt sama heale Eestile kui meil täna on, kuid loodetavasti ikka paremale Eestile. Kui keegi arvab tõesti tõsimeeli, et väheneva ja vananeva elanikkonnaga Eesti ühiskond suudab pidada materiaalselt sama kallist riiki kui täna, siis tundub, et tegu on eksitusega. Pealegi ei ole riigi pidamine ühiskonna jaoks eesmärk omaette. Riik on ikka ühiskonna vajaduste rahuldamise instrument, mitte vastupidi.
Me esitame Riigireformi ettepanekud selleks, et Eesti riik oleks ergas, tõhus, nüüdisaegne ja kohanemisvõimeline ning et ta oleks hästi juhitud. Me teeme ettepanekuid selleks, et vähendada rahva ja võimu võõrandumist, kahandada vimma bürokraatia ja ametiasutuste vastu. Et riiki nähtaks toe ja abistajana, mitte käske, keelde ja karistusi jagava kurja peremehena.
Need on põhjused, mille pärast me näiteks arvame, et Riigikogu valimistel tuleks minna üle avatud nimekirjade põhimõttele ja et Riigikogust peaks saama tegelik poliitiliste valikute tegemise keskus. Need on motiivid, miks me peame vajalikuks kõrvaldada Põhiseadusest poliit-psühholoogilised takistused suuremal määral rahvahääletuste korraldamiseks. Need on ka ajendid, miks me teeme ettepaneku Vabariigi Presidendi valimisteks ainult valimiskogus 201 valijamehe poolt, andes seejuures 20 000-le valimisõiguslikule kodanikule õiguse presidendikandidaatide üles seadmiseks. Kuid me ei tee ettepanekut presidendi otsevalimiseks. Lõppkokkuvõttes on need ka kaalutlusteks, miks me teeme ettepanekud ministeeriumite konsolideerimise kaudu minna üle ühtse riigivalitsuse põhimõttele ja Eesti ametnikkonna kõrge professionaalse kvaliteedi paremaks kasutamiseks.
3. Kes seda teevad?
Riigireformi Sihtasutus on tavapärane kodanikualgatus, mis asutati 14. mail 2018. aastal 27 ettevõtja poolt ja millega soovitakse anda panus Eesti kestlikkuse arengusse. Kui seda ei või teha kodanikud, siis kes veel?
Riigireformi Sihtasutuse Riigireformi Kontseptsioon on heaks kiidetud sihtasutuse nõukogu 17. oktoobri 2018 koosolekul, koosolekul osalenud 15 nõukogu liiget ning otsus olid ühehäälne.
Sihtasutuse nõukogusse kuuluvad Jaak Aaviksoo, Aivo Adamson, Viljar Arakas, Marek Helm, Tarmo Jüristo, Alar Karis, Kristi Liiva, Tiit Pruuli, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Ringa Raudla, Toomas Tamsar, Urmas Varblane, Raivo Vare, Riina Varts ja David Vseviov. Sihtasutuse juhatusse kuuluvad Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.
Sihtasutuse nõukogus ja juhatuses on neli inimest, kes on olnud ministrid, ka asutajate hulgas on inimesi, kes on olnud vastutavatel ametikohtadel avalikus võimuorganisatsioonis. Meie hulgas on mitu inimest, kes on olnud riigikogus, meie seltskonnas on endine riigikohtu esimees, kes on ühtlasi kaksteist aastat olnud Euroopa Inimõiguste kohtu kohtunik, meil on kolme ülikooli rektorid või eksrektorid, hiljutine riigikontrolör, riigi tippametnike valikukomitee liige, samuti kaks hiljutist riigi tippametnikku, kaks akadeemikut, mitmed professorid, kaks Põhiseaduse Assamblee eskpertkomisjoni liiget, Rootsi kogemuse kasutamisel on meid konsulteerinud Rootsi parlamendi Riksdagi hiljutine ombudsman. Meie hulgas on palju inimesi, kes on oma praktikas näinud riiki nii seest kui väljastpoolt, nii selle algust kui ka tänases arengus. Kui see seltskond ei ole pädev riiki tundma ja tunnetama ning ettepanekuid tegema, siis küsin, kes üldse on?
Sihtasutus on erakonnapoliitika tähenduses rangelt apoliitiline ettevõtmine. Vältimaks igasuguseid põhjendamatuid spekulatsioone sihtasutuse olematute erakondlike ambitsioonide suhtes, otsustati sihtasutuse asutamisel, et see moodustatakse tähtajaga üks aasta. 14. mail 2019 algab Riigireformi Sihtasutuse likvideerimine.
4. Kuidas seda tehakse?
Täna antakse terviklik riigireformi kontseptsioon üle Riigikogus esindatud erakondade juhtidele. Edaspidi peaks riigireformi elluviimise keskuseks saama Riigikogu kui riigi võimu kese. Riigikogus tuleks kokku leppida riigireformi eesmärgis, selle mõistes, sisus ja meetodites ning elluviimise organisatsioonis ja mõõtkavas nii ajas kui ruumis. Riigireformi elluviimiseks tuleks riikluse areng seada sarnaselt riigikaitsele ja välispoliitikale erakondlike huvide üleseks. Enesestmõistetavalt saab riigireform realiseeruda vaid erakondade vahelise kokkuleppe saavutamise korral. Me loodame ja töötame selle nimel, et Kontseptsioonis esitatud ettepanekute südamik ja enamik saaks olema tulevase erakondade vahelise kokkuleppe keskmes.
Meie visiooni kohaselt on Riigireformi Sihtasutuse pakutud tervikliku riigireformi elluviimiseks vaja kahte valimistsüklit ja eelduslikult 10 aastat.
2019. aasta kevadel, pärast Riigikogu valimisi ja uue valitsuse moodustamist, annab Riigireformi Sihtasutus uuele Riigikogu koosseisule üle riigireformi südamiku elluviimiseks vajalike mõningate, rõhutan mõningate, seaduseelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid.
Head kuulajad!
Riigireformi Sihtasutuse üleantav kontseptsioon ei ole kivisse raiutud Hammurapi koodeks. See on üks terviklik võimalus riigireformiks. Kontseptsioon on mõeldud toimima elava dokumendina, mille üle on võimalik ja vajalik arutleda ning jõuda lahendusteni. Ainult arutamisest kokkuvõttes siiski ei piisa. Et keegi saaks siin seista 10 aasta pärast ja anda ülevaadet tegelikult toimunud riigireformist ning kirjeldada Eesti tõhusat, paindlikku ja kodanikule orienteeritud riigijuhtimist, on vaja juba tänaseni 10 aastat kestnud arutelud viia praktilise teostamiseni.
Ma soovin meile kõigile jõudu ja edu meie lastele ning lastelastele kestlikult eduka Eesti tagamisel!
Tänan teid siiralt tähelepanu eest!