Jüri raidla kõne erakondade ühismemorandumi allkirjastamisel
21. veebruar 2019
Austatud peaminister!
Lugupeetud erakondade liidrid!
Daamid ja härrad!
Lubage mul alustada kodaniku tänusõnade ütlemisest teile selles eest, et teie ja teie esindatavad erakonnad pidasid vajalikuks ja leidsid võimaluse ühinemiseks erakondade ühismemorandumiga riigireformiks ning see memorandum täna siin alla kirjutada. Meie tänusõnad on kantud kahest asjaolust. Esiteks sellest, et valimiskampaania käigus, kus sageli on keskseks meetodiks vastandumine, demonstreerite te ühismemorandumiga soovi ja võimet koostööks ka valimiste eelsel perioodil. Te demonstreerite koostöövalmidust küsimuses, mis on Eesti jaoks strateegiliselt tähtis ning mis oma loomuselt on pika perspektiiviga. Ja teiseks on tänu kantud tõdemusest, et ühismemorandum on tähtis verstapost riigireformi idee arenemisel ja lõppkokkuvõttes riigireformi teostumisel. Terviklik riigireform on kahtlemata liikumine üldiselt üksikule. Üldises tähenduses saab riigireform täna juurde kindla ja kandva vundamendiploki.
Ühismemorandumi mõte ei tekkinud tühjalt kohalt. See tekkis Riigikogu valimistel kandideerivate erakondade valimisprogrammide analüüsimisel. Teie kõigi erakondade valimisprogrammides on riigireform olemas. Mõnes programmis rohkem, mõnes programmis vähem, mõnes programmis detailsemalt ja mõnes programmis üldisemalt. Nende seisukohtade analüüsimisel kujunes järeldus – vaatamata seisukohtade erisustele on neis olemas ühisosa, mis lubab eeldada, et riigireform jõuab keskse teemana valimiste järgsesse koalitsioonilepingusse. Sama tähtis või veelgi tähtsam on järeldus, mis ütleb: programmid on riigireformi küsimustes piisavad selleks, et valimiste järel tekib erakondadel rahva mandaat riigireformi määratlemiseks ja sisustamiseks ning seejärel ka reformi tegemiseks. Veelgi olulisem ja ehk isegi veidi üllatav on tõdemus, et selline mandaat tekib sõltumata sellest, milliseks kujuneb järgmise koalitsiooni koosseis.
Kuigi riigireform on poliitilisel tasemel seni defineerimata, on päevselge, et mitmed asjad, mida eelmised ja tänane valitsus ning Riigikogu on teinud, kuuluvad riigireformi koosseisu. Nimetagem üksiknäidete korras siinkohal haldusreformi tegemist ja maavalitsuste ning maavanemate kui riigi keskvalitsuse käepikenduste likvideerimist. Tegijaid tuleb selle eest tunnustada. Eelöeldu tähendab, et järgmine Riigikogu ja valitsus ei pea riigireformiga hakkama tegelema praktika tähenduses tühjalt kohalt.
Ka intellektuaalsel tasandil on baas riigireformiks tänase päeva seisuga parem, kui seda oleks võimalik olnud veel aasta aega tagasi ennustada. Siinkohal viitan taas kord erakondade valimisprogrammidele, aga ka Riigikogus eile vastu võetud otsusele „Riigireformi ja hea halduse põhialused“. See on printsiipide tasandil hea otsus, mida Riigikogu saab oma järgmistes otsustes hakata sisustama konkreetsete määratlustega ja riigireformi konkreetsete meetmetega.
Samuti on viimase kümne aasta jooksul avalikus ruumisvälja käidud suur hulk erinevaid käsitlusi nii riigireformist tervikuna kui ka selle üksikutest elementidest. Enesestmõistetavalt argumenteerin ma Riigireformi Sihtasutuse nõukogu esimehena meie sihtasutuse poolt välja töötatud riigireformi kontseptsiooni realiseerimise kasuks. Sama loomulikult luban ma sihtasutuse poolset kaastööd ja koostööd kõigi poliitiliste jõududega selle nimel, et riigireform teostuks maksimaalses mahus ja parimal võimalikul viisil.
Enamike erakondade valimisprogrammides on sees Riigikogu rolli muutmine, selle rolli suurendamine. Riigikogu peab kujunema seaduste vabrikust poliitilise debati keskuseks. Ja kindlasti on vaja lahti saada kummitempli kuvandist. Täpselt sama meelt on Riigireformi Sihtasutus. Kõrvuti keskvalitsuse tõhustamisega on Riigikogu võimestamine keskse tähendusega riigireformi määratlemisel ja tegemisel. Sestap on ka mõistetav, miks ühismemorandumi alla kirjutamise kohakson valitud just nimelt Riigikogu konverentsikeskus. Nii nagu Riigikogu peabolema Eesti parlamentarismi kants nii peaksRiigikogu kujunema ka riigireformi gravitatsioonikeskuseks.
Head kaasteelised!
Riigireformi edu nimel on vaja hoiduda „meie“ ja „nemad“mõttelaadist, seda nii kodanikkonna ja vabakonna tasandil kui ka poliitilise eliidi tasandil. Eesti riik on Eesti kodanike oma. Nii nagu Eesti kodanikud lõid ja taaslõidoma riigi koos, peaksid nad ka oma riikluse edendamisega, sealhulgas riigireformiga tegelema koos ja ainult koos!
Tänades kõiki erakondasid ja kõiki koos- ja kaasamõtlejaid, annan ma lahkesti sõnajärje üle meie tänase ettevõtmise moderaatorile Kristi Liivale.
Aitäh teile!