Riigireformi Sihtasutus: ühendame „silotornistunud“ ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks ja tõstame riigijuhtimise kvaliteeti
pressiteade, 29. oktoober 2018
Kodanikualgatuslik Riigireformi Sihtasutus avalikustas täna teise osa mahukatest uuendusettepanekutest. Täitevvõimu puudutavate ettepanekute peamine eesmärk on muuta valitsuse toimimine sihipärasemaks ja strateegilisemaks, sh tehakse ettepanek ühendada kõik ministeeriumid ühtseks valitsusasutuseks. Samuti peetakse vajalikuks muuta inimese suhtlemist riigiga kiiremaks ja mugavamaks. Selleks soovitatakse vähendada bürokraatiat ja halduskoormust järgmise nelja aasta jooksul veerandi võrra ja haldusmenetluste üldisi tähtaegu kaks korda.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Viljar Arakase sõnul peaks Vabariigi Valitsuse töökorraldus ja toimimine olema operatiivne ja sihipärane, samas kohanemisvõimeline. “Ergas ja hästi juhitud keskvalitsus peaks töötama ühtse meeskonnana. Me teeme ettepaneku luua ühtse valitsusasutusena Riigivalitsus, kus puuduvad suletud „silotornid“ tavapäraste ministeeriumite tähenduses. Riigivalitsuse südamikuks on Vabariigi Valitsus. See muudatus soodustab täitevvõimu ühist arusaama, mis on esmatähtis ja vähendab kodupimedust, samuti loob head eeldused halduskulude vähendamiseks,” selgitas Arakas.
Inimeste jaoks tähendab see, et sellise valitsuse juhtimisel saavad ühiskondlikud probleemid kärmemad ja paindlikumad lahendused. “Riigivalitsuse struktuuris peaks moodustatama ka Eesti Vabariigi Strateegiakeskus. Valitsuse ühtse meeskonnana toimimine võimaldab konkretiseerida prioriteete ja seada kogu riigile ühtsed kindlad valdkondade ülesed arengueesmärgid. Ministrite kompetentsinõuete kehtestamine tõstab aga tervikuna riigijuhtimise kvaliteeti,” lisas Arakas.
Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke hinnangul peab inimese suhtlemine riigiga muutuma kiiremaks ja lihtsamaks, palju vähem aega ja raha nõudvaks. “Leiame, et üldisi haldusmenetluse tähtaegu saab kaks korda lühendada, vähendada erinevaid nõudeid ja nendega kaasnevat bürokraatiat. Soovitame Riigikogul anda Vabariigi Valitsusele ülesande ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse ca 25% vähendamise kava ning esitada see Riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul. Holland vähendas eelmisel kümnendil edukalt just sellisel moel oma riigi halduskoormust,” sõnas Kristel Urke.
Riigireformi Sihtasutuse ühe asutaja, IT-ettevõtja Jaan Pillesaare arvates tuleb lähtuvalt inimeste vajadustest kasutada maksimaalselt e-riigi võimalusi. “Väga suure osa avalikest teenustest, eeskätt meie solidaarsussüsteemist, saab digitaliseerida ja anda asjakohaste algoritmide lahendada. Inimene peab oma andmed avalikule võimule esitama ainult ühe korra. Mis tahes teiste avalike teenuste osutamiseks või saamiseks peavad need andmed olema automaatselt kättesaadavad. Avalike teenuste elektroonilised keskkonnad peavad olema ühtsemad ning lihtsa disainiga, et igaüks saaks vajalikud asjad aetud ühekordse sisenemisega ja oleks välditud digilõhe suurenemine,” selgitas Pillesaar.
Avalike teenuste kulukust aitab vähendada ja efektiivsust suurendada konkurentsi lubamine teenuste pakkumises. Eriti oluline on see Pillesaare arvates suure investeerimisvajadusega ning kuludega avalikes teenustes, nagu haridus, tervishoid ja sotsiaalkindlustus.
Riigireformi Sihtasutuse juhtmõtteks riigireformi läbiviimisel on, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast. Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.
Sihtasutus avalikustab töö tulemuse www.riigiuuendus.ee veebilehel kolmes etapis – eelmisel nädalal avalikustati õigusloomet ja esinduskogusid puudutavad uuendusettepanekud ning viimasena 5. novembril avaldatakse kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa. See puudutab lisaks õigusemõistmise tugevdamisele ka ettepanekuid Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonide arenguks.
Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi Põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.
Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval Riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile. Järgmise etapina algab töö Riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks, sh mõningate vajalike eelnõude kavandite ja seletuskirjade teeside ettevalmistus tähtajaga aprill 2019.