aivo adamson

"Mulle läheb Eesti riik korda ning ma hoolin tema käekäigust. Eesti peab olema kodanikeriik ning selle seadused peaksid võimalikult minimaalselt korraldama meie elu. Riik ei peaks tegelema asjadega, millega inimene ise hakkama saab. On kolm peamist valdkonda, mis määravad riigi heaolu: turvalisus, tervishoid ja haridus. Kui üks neist valdkondadest lohiseb, ei ole selles riigis just kõige parem elada. Bismarcki mudel on aegunud ja tänaseks on see muutunud pigem plaanimajanduseks. Oleme sellega tuttavad juba NL aegadest, aga nüüd on küll viimane aeg muutusteks. Ma olen veendunud et Eesti riigil on head eeldused muutusteks ja võimalus muutuda piirkonnas igas mõttes liidriks. Olla oma kodanike jaoks ja mitte vastupidi."

Alar karis

"Oma varasemates ametites olen ellu kutsunud mitmeid muudatusi ja reforme, et tagada nende institutsioonide paindlik ja efektiivne toimimine muutuvas keskkonnas. See on pidev protsess ja kehtib ka riigi kohta. Olen andnud nõusoleku selles protsessis kaasa rääkida, kuna riigina oleme juba pikka aega olukorras, kus tegelikkus sunnib meile peale põhimõttelised muutused – on vaja vaadata põhjalikult üle väga paljud riigi ülesanded ja kohustused oma inimeste ees – mida teha teisiti, mida üldse mitte teha, lähtuda sisust. Vaadata, kui palju on nende ülesannete täitmiseks inimesi vaja. Kus on inimesi üle, aga muide ka see kus on inimesi puudu ja kuhu neid tuleks juurde võtta, et ülesanded täidetud saaks. Reformi siht peaks olema jõuda olukorda, kus riik suudab toimida viisil, et kogu süsteem oleks kestlik."

jüri raidla

"Oleme tänaseks ligi üheksa aastat pidanud tulihingeliselt ühiskonnas avalikku arutelu riigireformist ja riigi uuendamisest. Sihtasutuse asutajate toel saame lõpuks luua vajalikud tööriistad ja kava selle idee elluviimiseks. Meie soov ei ole senitehtut kritiseerida ega kellegagi võistelda või võidelda, vaid anda meie ühise kingitusega oma panus Eesti riigi uuendamiseks.".

Kristi Liiva

"2013. aastal Eestis esimest korda toimunud Arvamusfestivali avas arutelu teemal "Millist riiki jaksame ja tahame pidada". Tahan anda oma panuse, et mõttekojana loodav sihtasutus aitab sel teemal jõuda elluviimisvalmis plaanini - et riikluse uuendamisest saaks järgmisel valimistsüklil erakondadeülese kokkuleppe aines." 

Marek Helm

"Mulle meeldib, kui Eestit maailmas märgatakse ja tunnustatakse. Oleme tuntud e-riigina, kuid meie hea maine ei pea põhinema ainult infotehnoloogial. Olla maailmas imetletud tõhusa riigipidamise tõttu, peab olema eestlaste ambitsioon.

Ettevõtjate mõtestatud ja süsteemne tagasiside riigipidamisele annab riigi juhtidele hea võimaluse teha tegelikke ja olulisi muutusi selleks, et meie inimesed oleksid Eesti üle uhked."

RAIVO VARE

"Juba 10 aastat olen riigireformi teemat ajanud. Päriselt olen aga tegelenud selle temaatikaga juba 30 aastat erinevates rollides ja vaheaegadega. Meie väike riik ei saa jätkata lääne-euroopaliku ületoidetud, raiskava ja lodeva riigimudeli variandiga. Hüüatuste saatel, et meie riiki ei tohi õhemaks viilida, sest paljudes kohtades on ta niigi õhuke. Ongi. Ja teistes kohtades jäme ja lodev, aga sellest ei räägita. Pealegi kehamassi indeks uues modernses tehnoloogilises maailmas on riigi jaoks üleüldse ebaadekvaatne näitaja. Efektiivsus ja tulemuslikkus aga mitte - need on ühtlasi ka riikide laiema konkurentsivõimekuse alussambaks. Kui me aga ei löö läbi selles konkurentsis, siis ei jää meile mõne aja pärast ka riiki."

Riina Varts

"Teen iga päev selle nimel tööd, et juhtimine Eestis areneks. Olen juba mõnda aega valutanud südant avaliku võimu juhtimise kvaliteedi pärast. Olen sel teemal nii mõnegi arvamusartikli kirjutanud. Usun jätkuvalt, et Eesti riik vajab visiooni ja sellest lähtuvat strateegiat, mille elluviimiseks saaksime koonduda. Mulle läheb see ettevõtmine korda sest tahan jätta oma lastele parema Eesti - hooliva, areneva ja ilusa Eesti."

RINGA RAUDLA

"Riigi parema toimimise saavutamiseks on mitmed otsustuspunkte, mida oleks kasulik ja vajalik võimalikult laiapõhjaliselt läbi arutada. Riigireformi Sihtasutust võib seega pidada igati tänuväärseks ettevõtmiseks. Loodan omalt poolt diskussioonidesse panustada riigiteaduste vaatepilte. Teiste riikide kogemuse põhjal on seni tuvastatud mitmeid mustreid erinevate riigi reformimise valikuvariantide kohta. Neid oleks kasulik ka Eesti riigireformi aruteludes arvesse võtta."

TIIT PRUULI

"Eesti on palju paremas seisus, kui suurem osa maailma riike. Ja samas on Eesti märksa halvemas seisus, kui me tahame endale tunnistada. Mis iganes riikide kogemustest teame, et rahvuskultuuri, rahvastikupoliitikat ja majandusarengut sisuliselt puudutavad otsused hakkavad oma tegelikku mõju avaldama aastate pärast. Tõsiste ja aeglaste soomeugrilastena me istume, arutleme, keerutame pöidlaid, aga ei otsusta. Aastad lähevad. Me räägime riigireformist, bürokraatia vähendamisest, kaasatuse suurendamisest, võõrandumise vähendamisest ja muust olulisest, aga peale ilusa jutu suurt midagi ei tee. Ma loodan, et Riigireformi Sihtasutus suudab lisaks teoreetiliste lähtealuste väljapakkumisele anda tõuke ka praktilistele tegudele."

TOOMAS TAMSAR

"Ma tahan, et mu lastel ja nende lastel oleks Eestis hea ja kerge elada. Ma tahan, et nad tunneksid, et Eesti riik on nende jaoks ja nende oma, mitte kauge ja raske masinavärk. Ma tahan, et riik ei sunniks ennast neile peale, vaid oleks neile olemas. Sellepärast ma riigireformi teemadel kaasa löön. Täiesti egoistlikult, nagu näha."

VILJAR ARAKAS

"Üks intelligentsuse mõõdupuu on kohanemisvõime. Viimase veerand sajandiga on maailm meie ümber tundmatuseni muutunud. Riigi toimimises, kõige laiemas mõistes, oleme liigselt kinni minevikus. Peame endalt kriitiliselt küsima, et mis on efektiivne väikeriigi toimimismudel üha kiiremini globaliseeruvas maailmas. Kuidas säilitada paindlikkus, omariiklus olles konkurentsivõimeline järgmisel veerandsajal aastal. Pelgalt tänase kritiseerimine ei ole lahenduseks. Tahan kaasa mõelda ja panustada."