Raivo Vare vahendab rahva tahet: ministritele peab kehtestama kutsealased nõuded
arvamuslugu, 27. veebruar 2019
Riigireformi uuring, erakondade programmid ja ekspertide sõnavõtud taanduvad ühele läbivale teemale - riigi juhtimise senine korraldus ei saa vanaviisi jätkuda.
Kui tulime mullu kevadel välja Riigireformi Sihtasutuse loomisega, saime küsimusi, mille sõnumiks oli: „Kes te olete? Mis mandaat teil on, et riiki muuta?“
Kui avaldasime oktoobris ja novembris 67 ettepanekut riigireformiks, et Eestist oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teeniks oma rahvast, jätkus vana trummi löömine. Sedakorda küll marsitaktis, et küll on mõni ettepanek kulunud, teine kosmeetiline, kolmas tarbetu ja neljas enam-vähem justkui kõlbaks.
Kui aga vaatame täna erakondade programme, Turu-uuringute ASi tehtud esindusliku valimipaneeliga riigireformi uuringut ja erinevate ekspertide sõnavõtte (toon siinkohal eraldi välja 12-liikmelise Põhiseaduse asjatundjate kogu), on selge, et need küsimused on end ammendanud. Riigireformi vajalikkus on jõudnud meie poliitikute teadvusesse.
Nüüd on küsimus tahtes hakata riigireformi päriselt ellu viima.
Rahvas nõuab professionaalsemat valitsemist
Alustan Turu-uuringute ekspertide tehtud veebiuuringust, mis viitab üheselt, et riigi juhtimise nigel tase – milles on süüdi ka meie tänase riigikorralduse olukord, kus polegi tegelikult võimalik arendada riiki strateegiliselt pikemalt kui kahe aasta kaupa – pole välja mõeldud pseudoprobleem.
Sõltumatu uuringu kohaselt arvab üle poole rahvast, et Eesti riigi juhtimine pole hästi korraldatud. Kolmandik arvab, et käib kah. Ja ülejäänu kas ei oma arvamust või arvavad hästi. Vähe sellest – 85% rahvast arvab, et riigijuhtimises on kas kindlasti või pigem vaja muudatusi.
Liigume edasi. 83% inimesi toetab arvamust, et Eesti elu on ülereguleeritud – selgelt valitsuse vastutusalla kuuluv nähtus, arvestades, kui minimaalselt tegeleb Riigikogu tänasel päeval seadusloomega ja kui palju määrusi ning bürokraatiat toodavad põhiliselt ministeeriumid-ametkonnad. Kui see ei ole mandaat juhtimismuudatuste tegemiseks, tekib küsimus – mis on? Rahva absoluutne enamus ei saa olla pime ega rumal, kuigi mõni poliitik näib niimoodi arvavat.
Võtame ette mõned konkreetsemad valdkonnad ja ettepanekud, mis seostuvad Riigireformi SA tegevuse ning kontseptsiooniga.
48% inimesi arvab, et ametnike arvu vähendamine ja digilahenduste juurutamine on valdkond, mis vajab muudatusi. Valitsusele ja ministeeriumitele on see selge märk, et senine töö digilahenduste väljatöötamisel peab jätkuma senisest veelgi tõhusamalt. Lisaks tuleb üle vaadata kõikvõimalikud sihtasutused, institutsioonid ja muud valitsemisega tegelevad asutused, mis kas dubleerivad üksteist või teevad tööd, mis ei anna meile piisavalt lisandväärtust riigi arengu heaks.
Konkreetsetest ettepanekutest rääkides leiab koguni 91% rahvast, et ministritele peaks sätestama professionaalsusnõuded ja avalik ärakuulamine parlamendis enne ametisse asumist. See on sotsioloogiliselt ülivõimas näitaja. Pea samasugune toetus on õigusloome mahu vähendamisel. Meie ettepanek moodustada ühtne valitsusasutus on leidnud peaaegu 60%-lise toetuse. See on kõva näitaja, arvestades, et eelmainitud idee on eestlaste jaoks tegelikult tänini pigem võõras ja liigelnud avalikus debatiruumis veel vähe ringi.
Rõhutan siinkohal üle, et uuringut ei tehtud ajal, mil Riigireformi Sihtasutus oleks teinud võimsat meedia- või välikampaaniat. Seda tehti jaanuari alguses, mil me olime minimaalselt teleekraanil, portaalides või raadioeetris. Me ei pidanud kedagi provotseerima nende näitajate saamiseks. Ent tulemused viitavad sellegipoolest üheselt muudatuste vajalikkusele riigi valitsemises.
Erakondade programmid ütlevad, et murest on aru saadud
Tahtmata liialt korrata Riigireformi SA nõukogu juhi ja võitluskaaslase Jüri Raidla ettekannet tööandjate konverentsil Tuulelohe Lend, teen erakondade valimisprogrammidest lühikokkuvõtte. Kõigi erakondade programmide sees on kirjas märksõnad, mis põimuvad meie kontseptsiooni üldosaga – vähendada bürokraatiat ja õigusloomet, teha õiguskeel arusaadavamaks. See on suur samm edasi murede teadvustamises – meie sõnum on kohale jõudnud. On eri ideede tasemega programme, on üldistuste kõikumisi, aga enam ei eitata probleemi.
Erakonniti on üsna erinev valmidus võtta kasutusele meie ettepanekud eraldivõetuna. Väiksemad erakonnad on muutustealtimad, suuremad (Keskerakond, Reformierakond) arusaadavalt ettevaatlikumad – neil on ju parimad šansid pääseda riiki juhtima ning just nende kanda jääks ka põhiline vastutus riigireformi elluviimisel.
Eraldi toon välja Isamaa ja Eesti 200, kelle programmides leidub kas sõnaliselt välja toodud toetus meie ettepanekute rakendamiseks või kelle programmi üldosa kattub kõige rohkem meie novembrikuus Riigikogule esitatud kontseptsiooniga. Eesti 200 puhul pole see mõistagi imestamisväärt. On nemadki üks mitmest viimase aja nähtusest, mis on tekkinud tugeva reaktsioonina ebarahuldavale valitsemiskvaliteedile, kus strateegilist pikka plaani napib.
Nopped Riigireformi SA ettepanekutest valitsuse ja valitsemise uuendusteks:
Soovitame radikaalselt vähendada ministeeriumitest alamal seisvate asutuste, eelkõige sihtasutuste arvu ning nende koosseise. Vaadata üle eri ministeeriumite, asutuste ja institutsioonide täidetavaid ülesandeid eesmärgiga vähendada dubleerimist ja viia läbi konsolideerimine seal, kus vajalik ja võimalik.
Teeme ettepaneku valmistada ette ministeeriumite konsolideerimine ühtseks valitsusasutuseks ja selle lahenduse realiseerimiseks vajalikud Põhiseaduse muudatused.
Parimate võimalike ministrite leidmiseks seada sisse ministrikandidaatide kvalifikatsiooni nõuded, kohustuslik ärakuulamine Riigikogu asjakohases komisjonis ning avalik ärakuulamine Riigikogu täiskogu istungil.
Parandada juhtimise kvaliteeti, seades ametnikkonna ette konkreetsed mõõdetavad eesmärgid ja prioriteedid, ning vähendada tegevuste killustatust.
Ühisosa on olemas – nüüd üheskoos edasi
Kui alguses üritasidki mõned poliitikud väita, et riigivalitsemises ega -korralduses suuri muresid pole või neid on vähe – nüüd on uuringu ja erakondade programmide kaugu selgeks saanud, et nii see ei ole. Mure on ja ta on päris. Me võime loomulikult edasi vaielda selle üle, kuidas muresid lahendada ja milliseid ettepanekuid täpsemalt rakendada pika-ajalises plaanis, aga ma ei tohi enam eitada mure olemasolu.
Pärast valimisi ei saa jätkuda ka pikalt enam olukord, kus ma kuulen ministeeriumide kõrgetelt ametnikelt, et isegi kui tahaks muudatusi ellu viia, pole see võimalik: “Eelarvelist katet tegevustele saab tegelikult sisuliselt ja usutavalt paika panna parimal juhul vaid kahe-kolme aasta kaupa.” Maailma konkurentsis (mis pidevalt kiireneb ja areneb meie kõrval ega oota mitte kedagi järgi) ei löö läbi plaaniga, mis poleks samaaegselt paindlik ja pika strateegiaga kooskõlas. Vastasel juhul uitame tõmmeldes konkurentsivetes ringi, kulutades põhiosa oma energiast ja ressurssist plaanidele, mis aitavad meil vaevu pinnal püsida, kuid mitte majakaks kasvada.
Kordan – me peame vältima mõtteviisi “las olla nii, kuis oli või on”. Vastasel juhul mandume riigina ja ühiskonnana. Riigireformiks on mandaat olemas. Loodame, et meie riigi juhtides leidub nüüd tahet see ellu viia.
Raivo Vare, Riigireformi SA nõukogu liige