Riigikogu aastal 2023 – ikka „kummitempel“ või erksa riigi keskus?
arvamuslugu, 26. veebruar 2019
Inimesed valimiskastide juures ei ole lollid – nad saavad aru, et valitsusel on võim ja parlamendil seda napib. Kas see jätkub uuel kümnendil, sõltub riigireformi elluviimisest.
Kui asutasime mullu mais kaasamõtlejatega Riigireformi Sihtasutuse, oli üks meie eesmärkidest anda Riigikogule võimu juurde. Et temast saaks riigijuhtimise gravitatsioonikeskus, kus toimuvad olulisimad debatid ja eestvedaja, kellest lähtuvad olulised otsused.
Esitasime seetõttu sügisel kõigile erakondadele, tippametnikele, presidendile ja ettevõtjatele oma nägemuse põhjalikust riigireformist. 67 ettepaneku sekka mahtus 12 ettepanekut, mis olid suunatud eelkõige parlamendi töö tõhustamiseks ja muutmiseks. Neist mõned said ennatlikult meedias laita, kuna avaldasime kõiki ettepanekuid siduva paketi järk-järgult, aga enamik siiski arutlevamat kriitikat.
Kõige aplamalt haarasid purejad kinni lihtsast ettepanekust vähendada Riigikogu liikmete arvu 101lt 91ni. Kes pidas seda kosmeetiliseks ettepanekuks, kes populistlikuks, kes millegiks kolmandaks. Kahju, et nii mõnigi kriitik otsustas pigistada silma kinni SA seletusele, et ettepaneku eesmärk pole rahaline kokkuhoid, vaid sõnum ühiskonnale. Rahaliselt see ei ole suur võit, kas meil on 70, 80 või 101 parlamendiliiget. Kui loeks vaid raha, ei oleks me pakkunud välja näiteks ideed anda Riigikogu liikmetele rohkem professionaalseid apoliitilisi, mittekoosseisulisi nõunikke. Või ideed kaotada ära kuluhüvitised, tõstes selle asemel saadikute palka. Liikmete arvu vähendamise mõte seisneb märguandes, et Riigikogu on päriselt valmis riigireformiga pihta hakkama – alustades iseendast.
Rahvas ütleb, et parlamendi tööd on vaja ümber korraldada
Turu-uuringute ASi küsitlus näitab, et rahva arvates see ettepanek pole ühti nii rumal – 60% rahvast ütleb, et kõige olulisem valdkond riigi juhtimise ümberkorraldamiseks ongi just Riigikogu töö reguleerimine, sh ka liikmete arvu vähendamine. 80% rahvast arvab, et kindlasti või pigem peaks liikmete arvu vähendama. Need numbrid kattuvad sihtasutuse visiooniga, et just parlament peaks olema riigireformi keskus, eestvedaja ja eeskuju näitaja. Ja näitavad, et rahva toetus meie ettepanekute rakendamiseks on täiesti olemas.
Samuti tahtis 91% rahvast, et riigikogus käiks avalik ministrite ärakuulamine enne ametisse asumist, nagu Euroopa asutustes kombeks. Ehk rahvas toetab seda ideedki muuta riigikogu elavaks debatikeskuseks, kus tehtaks oluliselt enam sisulist tööd, aga ka tugevat järelevalvet ministrite kvaliteedi üle.
Erakondade programmid ütlevadki, et rahvast on võetud juba osaliselt kuulda. Mõned nopped. Keskerakond tahab tõsta riigikogu võimekust. Reformierakond on lubanud, et Eestist saab kõige edumeelsema – mis näikse viitavat paindlikkusele ja uute meetodite kasutamisele – juhtimismudeliga riik Euroopas.Eesti 200 tahab hakata pärast valimisi pihta Riigikogu võimestamise reformiga ja valimiste muutmisega avatud nimekirjade põhiseks. Lisaks algatatakse arutelu piirata teenistust kahe järjestikuse tsükliga – et saadikudki saaks koguda vahel värskeid mõtteid erasektoris ja uued liikmed tooks uutmoodi mõtlemist parlamenti. Sotsid nõustuvad avatud nimekirjade kasutamisega. EKRE, Vabaerakonna ja Isamaa lubadustest vaatab vastu tõik, et ei ole nemadki rahul riigikogu tänase rolliga, neist viimane on on öelnud oma programmis sõna-sõnalt "rakendada RR SA ettepanekuid.
Erakondadel ühisosa olemas
„Pole paha,“ ütleks mõni suusatreener programmidest loetu peale. Ise kasutan meelsamini Praxise analüütiku ja Riigireformi Radari eestvedaja Rauno Vinni ütlust: "Erakondi võib kiita selle eest, et riigireform on pikemalt, põhjalikumalt platvormidesse sisse kirjutatud kui see on isegi ealeski varem olnud.”
Igal juhul on õhus kevadist lootust, et järgmine Riigikogu võtab riigireformi üheks poliitilistest prioriteetidest. Kohandades, parandades ja muutes seda selliseks, milline riigireformi pakett tundub olevat vastuvõetav. Aga tehes seda ikkagi üheskoos.
Nii saamegi tuleviku-Riigikogu, mitte manduva nostalgia-Riigikogu. Erksa riigi keskuse, kelle kohta kunagi lähiajaloos küll öeldi “kummitempel”, kuid ei enam.
Olari Taal, Riigireformi SA kaasasutaja ja juhatuse liige