Riigireform keskendub riigijuhtimise kvaliteedi tõstmisele
pressiteade, 22. september 2018
Kodanikualgatusena tegutsev Riigireformi Sihtasutus alustab täpselt kuu pärast, 22. oktoobril reformipaketi avalikustamist. Lõplik sisu on mõttekoja nõukogus 17. oktoobril.
Riigireformi kontseptsiooni uuendusettepanekud keskenduvad Eesti riikluse südamikule ehk riigijuhtimise kvaliteedi tõstmisele ja kodaniku rolli suurendamisele riigi juhtimises. Puutumata jäävad valdkondlikud poliitikad nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuuri ja keskkonnaga seotud valdkonnad.
Juunist septembrini tutvustasid Sihtasutuse inimesed erinevatel kohtumistel reformi vajalikkust ja kontseptsiooni lähtealuseid kõikidele Riigikogus esindatud erakondade esindajatele, samuti erinevatele riigihalduse ekspertidele, teadlastele ja vabakonna liikmetele, samuti mitmetele tehnoloogiaettevõtjatele. Kohtumistelt saadud üle paarisaja konkreetse ettepaneku on sihtasutuse mõttekoda läbi arutanud ning paljudega neist kontseptsiooni loomisel ka arvestati. “Oluline on, et kõik poliitilised jõud saavad aru, et riigijuhtimise uuendamine on tähtis ega sõltu sellest, kas erakonna maailmavaade on parem- või vasakpoolne. Kindlasti peab kevadel pärast Riigikogu valimisi riigiuuendusega edasi liikuma. Tundub, et poliitikud mõistavad reformi vajadust – me saime neilt hulgaliselt häid mõtteid ja kommentaare. Riigikogu valimisteni on tänasega jäänud veel 162 päeva ja me väga loodame, et valmivast paketist saab uue Riigikogu üks peamistest prioriteetidest,” sõnas Riigireformi Sihtasutuse juhatuse liige Olari Taal.
Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 peatükist ning iga peatüki juures on 5-6 konkreetset uuendusettepanekut. Kokku on ettepanekuid üle 60 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid. Sihtasutus avalikustab töö tulemuse samuti kolmes etapis – 43. nädalal saab avalikuks seadusandliku võimu ja esinduskogude osa, 44. nädalal täitevvõimu osa ning 45. nädalal kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa.
“Kõik kontseptsiooni osad on väga olulised ja me soovime, et iga osa puhul tekiks sisukas avalik arutelu. Juhul, kui me avaldaksime kogu reformipaketi korraga, võivad mitmed olulised teemad avalikkuse tähelepanu alt kõrvale jääda. Seetõttu otsustasime need avalikustada samm-sammult,” selgitas sihtasutuse nõukogu esimees Jüri Raidla.
Riigireformi kontseptsiooni kinnitav mõttekoja nõukogu koguneb 17. oktoobril, kontseptsioon valmib lõplikult kodanikupäevaks, 26. novembriks 2018 ja antakse sel päeval Riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile parlamendis esindatud erakondadele.
Taustainfo:
14. mail 2018 asutasid Eesti ettevõtjad kodanikualgatusena Riigireformi Sihtasutuse eesmärgiga anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamiseks. Tegu on üheks aastaks loodud apoliitilise eraalgatusega, mis töötab välja riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid.
Sihtasutuse asutajateks on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Pruuli, Tiit Kuuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.
Sihtasutuse sisulist tööd veavad endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, advokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all on ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni ja eelnõude kavandite ning kavandite seletuskirjade teeside koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.
Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste.
Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jaan Puusaag, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Toomas Tamsar, Tiit Pruuli, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.