Riigireformi eesmärgid

Riigireform hõlmab kogu avaliku võimu sektorit, esmajoones keskvõimu ja põhiseaduslikke institutsioone ning avaliku võimu teostamise üld- ehk põhiküsimusi.
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse reform (haldusreform) ning riigivalitsemise reform on riigireformi osad.

Riigireform taotleb muu hulgas:

• avaliku võimu asutuste − Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohtute, kohalike omavalitsuste, Vabariigi Presidendi ja teiste põhiseaduslike institutsioonide − toimimise hindamist, lähtudes Põhiseaduse aluspõhimõtetest ja nüüdisaegse riikluse vajadustest;

• avaliku võimusektori olulist kokkutõmbamist ja sellele tehtavate kulutuste vähendamist samaaegse efektiivsusetõstmisega;

• ressursside ümberjagamist täitevvõimult teistele riigivõimu harudele;

• bürokraatia, ülereguleerimise ja ülemäärase administreerimise otsustavat vähendamist ning seeläbi üldise vabaduse, initsiatiivi ja omavastutuse suurendamist;

• dubleerimise vältimist, pädevuste delegeerimist, teenuste sisseostmist era- või kolmandalt sektorilt;

• riigi osaluse süstemaatilist ja läbimõeldud vähendamist ettevõtluses ning erastamise jätkumist;

• avaliku võimu asutuste konsolideerimist ja delokaliseerimist;

• kesksete ja kõrge kulukusega avalike teenuste – (kõrg)haridus, meditsiin, sotsiaalkaitse – võimekuse kasvuks erakapitali kaasamist;

• eravahendite kaasamist riikluse arendamisse ning avalikes teenustes konkurentsi soodustamist.

Riigireformi peaksid saatma arengut ergutavad majandus- ja maksureformid nagu erastamine, maksude alandamine ja konkurentsi soodustamine. Riigireform ei anna kohest ja kiiret kulude kokkuhoidu. Kulutused võivad alguses isegi kohati tõusta koondamiste ja ümberkorralduste kulude tõttu. Efekt avaldub pikema aja vältel eriti tuntavalt siis, kui see on saadetud majandusreformidest.

(foto: Mart Vares, estonia.ee)