Kõige kindlam viis läbi kukkuda on mitte püüda midagi teha. Reformimise kogemused näitavad, et reformimeelsed poliitikud valitakse vähemalt korra tagasi. Riigireformi sügavus, maht ja edukus eeldavad selle seadmist sisepoliitiliseks pikemaajaliseks prioriteediks. 

Riigikogus koordineerivad riigireformialast tegevust Riigikogu juhatus ja riigireformi probleemkomisjon. Probleemkomisjoni ülesandeks on Riigikogus arutatavate riigireformialaste küsimuste ettevalmistamine ning võimaluste piires tehtavate ettepanekute ja pakutavate lahenduste poliitiline kooskõlastamine Riigikogu fraktsioonide vahel. Probleemkomisjon tegeleb ainult riigireformi küsimustega, teisi küsimusi probleemkomisjoni päevakorda ei lülitata.

Riigireformi eesmärkide, mõiste ja sisu ettevalmistamise lõpptulemuseks on Riigikogu otsus ettepanekuga Vabariigi Valitsusele riigireformi tegemiseks vajalike seaduseelnõude ettevalmistamiseks.

Riigireformi sihtasutus taotleb enda poolt Eesti Vabariigile üleantava Riigireformi Kontseptsiooni ja selle Kontseptsiooni realiseerimiseks tarvilike olulisemate eelnõude kavandite ja nende kavandite seletuskirjade teeside võtmist läbi viidava riigireformi aluseks.

Riigireform hõlmab kahte täispikka valimistsüklit. Reformi edukaks läbiviimiseks koostatakse ajakava aastate ja valimistsüklite lõikes.

Riigireformi kujundamisel ja elluviimisel Vabariigi Valitsuse tasandil on keskne roll peaministril ja riigihalduse ministril.

Reformi teostamine on peaministri poliitilise üldjuhtimise all ning igapäevane juhtimine on riigihalduse ministri ülesanne. Riigireformi edukaks elluviimiseks peaks riigihalduse minister olema vabastatud muudest riigihalduse jooksvatest ülesannetest.

Riigireformiga edasiminekut arutatakse vähemalt kaks korda aastas peaministri eesistumisel ja riigihaldusministri ning teiste asjakohaste ministrite ning sellistele nõupidamistele kutsutud ekspertide osavõtul.

Vähemalt üks kord aastas arutatakse riigireformi kui tervikut valitsuskabinetis ja vähemalt üks kord aastas Riigikogus.

Riigireformi tegevuste elluviimiseks tegutseb riigihalduse ministri juhtimisel riigireformi koordinatsioonikogu, mille liikmeteks on esindajad kõikidest ministeeriumidest. Riigireformi sisulise kvaliteedi tõstmise ning erinevate isikute kaasamise eesmärgil on riigihalduse ministri juures moodustatud riigireformi nõukoda.

Üksiku riigivõimu haru või valitsemisvaldkonna reformimiseks moodustatakse asjakohased alakomisjonid, mis lähtuvad poliitilise heakskiidu saanud reformisuundadest. Komisjoni koosseisust ainult pool võib koosneda reformivaldkonna esindajatest, teine pool koosneb ekspertidest ja kolmanda sektori esindajatest. Nende tegevust koordineerivad riigihaldusminister ja Riigikogu riigireformi probleemkomisjon.