Riigireformi SA: mida me teeme ja mida me ei tee
arvamuslugu, 23. mai 2018
Siirast soovist Eesti arengule kaasa aidata ja teda paremaks muuta sündinud Riigireformi Sihtasutus on esile kutsunud laia ja vajaliku arutelu. See on väga tervitatav, sest nii on üks sihtasutuse loomise eesmärk juba täidetud – inimesed mõtlevad ja arutavad oma riigi toimimise üle, väljendavad ootusi ja kartusi ning teevad ettepanekuid. See annab lootust, et jutule järgnevad ka teod, mida peatselt valitavad riigi poliitilised juhid hakkavad ellu viima.
Me loodame, et pidev riigihool saab kõrvuti riigikaitse ja välispoliitikaga ühiskondliku kokkuleppe osaks, sest kui riik on nõrk ja ebatõhus või lausa koormaks või kaob, siis hääbub ja kaotab tähenduse ka kõik muu. Soovid ja ootused on suured, kohati vastuolulised ja isegi üksteist välistavad. See on ju mõistetav. Neist kõiki rahuldavat terviklikku tegevuskava kokku seada on raske ja praktiliselt ka võimatu, kuid see pole kunagi olnud ka sihtasutuse eesmärk.
Riigireformi Sihtasutus on üheaastane apoliitiline erainitsiatiiv, millel pole suurt tugiaparaati. Valdav osa tööst tehakse pro bono ehk tasuta, me ei kuluta sentigi avalikku raha. Kuigi ettevõtmise visioonidokumenti on jõutud tituleerida manifestiks, pole see manifest, vaid üksnes teadanne sellest, millega hakatakse tegelema. Selle dokumendi nimi on lähtevisioon ja nii tuleb mõista tema sisu ja eesmärke. Töö on alles algjärgus. Kinnistuda täna ühe või teise näite külge, on ennatlik. Praegu algas lähtevisiooni alusel ideekorje. Meie lõplikud seisukohad ja ettepanekud saavad valmis novembris, kodanikupäevaks.
Seni Eestis riigireformiks nimetatud tegevuse kõige suuremaks puuduseks on olnud selle laialivalguvus, mis omakorda sai alguse mõistete, eesmärkide ja meetodite täpse määratlemise puudumisest. Nii tekkis arusaamine ja ootus et riigireform, see on tegelemine kõigega, mida riigis vaja teha.
Meie ei tegele kõiksuse parandamisega. Me mööname, et ühiskond on keeruline ja kompleksne nähtus, kus on palju üksikosi ja huvisid ning vajadusi, kus kõik on omavahel seotud ja vajavad hoolt ning tähelepanu. Samas, tunnistagem, et ühiskonna arenguks ja edukuseks on olemas üldised, olulised ja vähemolulised asjad. Ühed loovad eeldused teiste toimimiseks.
Meie arusaamise kohaselt algab riigiuuendus ja efektiivsus peale kõige kõrgemalt tasandilt ehk riigi organisatsioonist, s.o keskvõimust – Riigikogu, Vabariigi Valitsus jne - ning kohalikest avaliku võimu asutustest. Need said paika 1992. aasta põhiseadusega ning on olnud peaaegu muutumatud sellest saati. Need vajavad värskendust, milleks me pakume oma ideid.
Riigireformi järgmine tasand on riigi kui väga suure organisatsiooni juhtimine ehk nn public management. See ei hõlma enam niipalju poliitilisi valikuid, vaid kvaliteetset ja süsteemset juhtimist. Selle alla kuulub suur kompleks mitmesuguseid tegureid nagu avaliku halduse tõhusus, õiguslik regulatsioon, avaliku teenistuse ülesehitus ja arendus, bürokraatia. Loomulikult mõjutab see omakorda tööjõuturgu, rahanduspoliitikat ja mitmeid teisi väga olulisi valdkondi, kuid nendega me süvendatult tööle ei hakka. Me keskendume avalikule võimule - mida tuleb teha, et meie maksumaksjate kulutused riigi pidamisele oleksid võimalikult väikesed ning tõhusad.? Teisalt on oluline, et ettevõtlikkus, initsiatiiv ning vabadus oleksid võimalikult suured ja looksid ühiskonda lisandväärtust. Meie sihtasutus ei saa endale võtta ülesannet pakkuda kõigis riigijuhtimise valdkondades konkreetseid lahendusi. Kindlasti ei puuduta riigireformi ettepanekud Eesti riikluse põhialuste muutmist, selleks puudub igasugune vajadus. Samuti ei puuduta ettepanekud riigi välis- ja siseturvalisust, terviseteenuste ja hariduse kvaliteeti ning veel mitmeid valdkondi. Küll aga soovime osundada erinevatele avaliku sektori probleemidele ja võimalikele lahendustele. Osundada meie arvates tänastele olulistele kitsaskohtadele ja sammudele, mida võiks ette võtta nende parandamiseks.
Me püüame kontsentreeruda süsteemi ja töökorralduse parandamisele ega paku lahendusi üksikprobleemidele. Taotlus ei ole seni kehtivate avalike teenuste kaotamine või halvemaks muutmine. Vastupidi, me püüame leida võimalusi nende parandamiseks tarbetute kulutuste, dubleerimiste, keeldude ja piirangute vähendamise kaudu.
Kas ettepanekud teostuvad, sõltub meie parlamentaarses riigis rahva poolt valitavast Riigikogust, kes moodustab valitsuse. Meie sihtasustus on vaid kodanikualgatus, ei enamat.
Rait Maruste
Riigireformi SA juhatuse liige