Riigireformi Sihtasutus: Riigikogu peab olema tegeliku poliitilise debati keskus ja rahva osalus riigi juhtimises kasvama
pressiteade, 22. oktoober 2018
Kodanikualgatusena tegutsev Riigireformi Sihtasutus avalikustas täna kell 15.00 veebilehel riigiuuendus.ee esimese osa mahukatest uuendusettepanekutest. Õigusloomele ja esinduskogudele keskenduvate uuendusettepanekute eesmärk on muuta Riigikogu tegeliku poliitilise debati keskuseks ja suurendada rahva osalust riigi juhtimises. Muu hulgas soovitatakse muuta Riigikogu valimiste nimekirjad avatuks ja võrdsustada valmisringkondade suurused. Samuti peetakse vajalikus piirata oluliselt uute õigusnormide vastuvõttu ning vähendada õigusloomega tegelevate ametnike arvu järgmise kaheksa aasta jooksul 50%.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Raivo Vare sõnul on oluline muuta meie esinduskogud tõhusamaks. “Me soovime, et tulevikus saaks valija hääl rohkem kaalu ning riigi arengut kujundatakse avalikult meie silme all ja parimal võimalikul viisil. Erakondade tagatoapoliitika mõju peab vähenema ning Riigikogu peab muutuma targemaks ja tõhusamaks,” ütles Raivo Vare. “Ühe sammuna näeme ette viia Riigikogu valimised läbi avatud nimekirjadega. Juhul, kui Riigikogu valimised jätkuvad siiski suletud nimekirjade alusel, tuleb Riigikogu uuenemise tagamiseks piirata järjestikku Riigikogu liikmeks oleku aega kahe koosseisuga. Samuti teeme ettepaneku ühtlustada Riigikogu ja kohalike omavalitsuse volikogude valimiste tsükkel selliselt, et mõlema esinduskogu valimised toimuksid ühes kalendriaastas, Riigikogu valimised märtsis ja kohalike omavalitsuste volikogude valimised oktoobris,” selgitas Raivo Vare.
Riigireformi Sihtasutuse sisutiimi eksperdi, riigi- ja haldusõigusele spetsialiseerunud advokaat Kristel Urke sõnul on väga oluline suurendada tegelikku rahva osalemist riigi juhtimisel. “Me soovime oma ettepanekutega innustada Riigikogu sagedamini küsima rahva arvamust ning viima läbi üleriigilisi rahvaküsitlusi. Rahvaküsitlused ja -hääletused peaksid kujunema riigi valitsemise ja oluliste otsuste langetamise loomulikuks osaks. Selleks teeme ettepaneku sätestada rahvaküsitlus nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning samuti viia õigusesse sisse kohalik rahvaalgatus ja kohalik rahvahääletus,“ ütles Kristel Urke.
Sihtasutuse nõukogu esimehe, Jüri Raidla sõnul peab Vabariigi Valitsuse asemel kujunema tegeliku poliitilise debati ja võimu keskuseks Riigikogu. „Olulised poliitilised valikud peavad alguse saama Riigikogust. Erakondade esimeeste debatid Paide arvamusfestivalil võivad olla, aga Riigikogus need peavad olema,“ sõnas Raidla.
Raivo Vare hinnangul on Eestis hädavajalik vähendada ka reegleid ja õigusnorme. “Neid peab olema ainult niipalju, kui vältimatult vajalik. Normid olgu selgelt sõnastatud ja igale inimesele arusaadavad ka õiguseksperdi abita. Meie arvates tuleb õigusloomes kehtestada põhimõte, mille kohaselt seatakse iga uue koormava õigusnormi kehtestamisel eesmärgiks vähemalt kahe vana samaväärse õigusnormi tühistamine. Tervikuna aitab aga massiivset õigusloomet pikaajaliselt vähendada sellega tegelevate ametnike arvu jõuline kärpimine. Me näeme, et järgmise kaheksa aastaga võiks õigusloomega tegelevaid ametnikke arvu kärpida isegi 50%,” täiendas Raivo Vare.
“Usaldame rohkem Eesti inimesi ning suurendame inimeste tegevusvabadust ja vastutust, et oleks vähem käske ja keelde. Eesmärgiks peab olema selge õiguskeel ja vähe norme, et inimesel oleks lihtsam tegutseda ja riigiasutustega asju ajada ning et õigusabi kulud ei piiraks inimesi põhjendamatult,” lisas Vare.
Riigireformi Sihtasutuse juhtmõtteks riigireformi läbiviimisel on, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast. Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud. Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid.
Sihtasutus avalikustab töö tulemuse www.riigiuuendus.ee veebilehel kolmes etapis – järgmisena avalikustatakse 29. oktoobril täitevvõimu osa, mille fookuses on ettepanekud valitsuse ja ametkonna töö ümberkorraldamiseks ning viimasena 45. nädalal kohtuvõimu ja põhiseaduslike institutsioonide osa. See puudutab lisaks õigusemõistmise tugevdamisele ka ettepanekuid Vabariigi Presidendi, õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonide arenguks.
Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi Põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.
Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval Riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile Riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembriga algaval nädalal annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile. Järgmise etapina algab töö Riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks, sh vajalike eelnõude kavandite ja seletuskirjade teeside ettevalmistus tähtajaga aprill 2019.