Tööandjate juht: rahvas toetab riigi reformimist
arvamuslugu, 25. veebruar 2019
Aina kogukamaks paisuva bürokraatia kärpimiseks on Eestis olemas nii rahva toetus kui erakondade valmisolek vähemalt sõnades, kirjutab Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar.
Riiki on aina raskem üleval pidada, sest töötavate ja mittetöötavate inimeste suhe on kiirelt halvenemas.Kuna erasektori töötaja maksab nii pensionid, tervishoiu, hoolekande kui avaliku sektori palgad, ütleb lihtne loogika, et seal töötavate inimeste hulka tuleb suurendada.
Oleme Riigireformi Sihtasutusega teinud Riigikogule ettepaneku anda valitsusele ülesanne ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse ca 25% vähendamise kava ning esitada see Riigikogule kinnitamiseks veel selle aasta jooksul. Pikema plaanina soovime aga kaheksa aasta jooksul riigivalitsemisega seotud töökohtade vähendamist 50 % võrra. Selline kärpimine võimaldaks tõsta allesjäävate ametnike töötasu ning seeläbi palgata riigisektorisse veelgi kvalifitseeritumat tööjõudu.
Rahva toetus on suur
Tegelikult on laiapõhjaline toetus riigireformi läbiviimiseks ühiskonnas olemas. Tänavu jaanuaris läbiviidud avaliku arvamuse uuring näitas, et 83% Eesti elanikest on ametnike arvu ja bürokraatia vähendamise poolt ning lausa 85% arvab, et riigi juhtimises tuleb teha muudatusi. Samuti leiab riigi reformimise vajadus äramärkimist pea kõigi erakondade valimisprogrammides. Mis kokkuvõttes tähendab, et riigireformi läbiviimiseks on olemas nii erakondade tahe kui rahva suur toetus.
Miks üldse peaks ametnike arvu vähendama? Märkamatult on ka Eestis hakanud bürokraatia end ise kasvatama. Kui on palju ametnikke, hakatakse neile rakenduse leidmiseks paljudesse ühiskonna probleemidesse suhtuma nii, et neid peaks lahendama riigi tasandil. Ja nii aina kasvab erinevate regulatsioonide hulk, ametnikud saavad tööd juurde ja muutuvad justkui järjest vajalikumaks. Regulatsioonide sisu tuleb ju kõigepealt põhjalikult arutada, siis kulutatakse palju aega nende seadusteks vormimiseks, seejärel nende elluviimiseks ja juurutamiseks. Ja siis juba on võimalik tegeleda nendega, kes ei täida neid norme ja arutelud selle üle, kuidas veel midagi reguleerida, lähevad uuele ringile.
Ühesõnaga, iga uue regulatsiooni kulu ühiskonna jaoks on meeletult suur ning seda tuleb kärpida. Terve mõistus ütleb, et igasugust mikromanageerimist pole mõtet riigi tasandile viia, sest üksikjuhud teevadki nö. raske riigi. Võtame näiteks küsimuse, kas kool peaks algama hommikul kell 8 või 9? Miks peaks sellist asja reguleerima riigi tasandil? Koolidel on ju ometi hoolekogud, nende otsustest piisaks. Selline detailidesse minek käib meil riigina üle jõu nii rahaliselt kui ajaliselt. Seetõttu on ka riigireformijad teinud ettepaneku määratleda mittestrateegilised avalikud teenused ja anda nende pakkumine üle erasektorile.
Ametite juhid ootavad poliitilist otsust
Julgen enda kogemusest kinnitada, et oleme praegu olukorras, kus avaliku sektori tippjuhid on valmis tegema asju tunduvalt tõhusamalt kui seni, aga poliitiline tellimus selleks puudub. Ametite juhid on valmis palju rohkem koomale tõmbama, aga eesmärke selleks pole seatud. See on eelkõige poliitiliste tippjuhtide mugavuse ja otsustusjulguse puudumise küsimus.
Tähtis on jõuda ühisele arusaamale, et riigi masinavärgi koomale tõmbamine on probleem, mis tuleb lahendada. Nii nagu pole palaviku puhul eriti oluline, kas võtame selle leevendamiseks ibuprofeeni või paratsetamooli, on ka siin olulisim probleemi teadvustamine. Siis saab sellega tõhusalt tegelema hakata. Kui jätame selle eesmärgi sõnastamata, siis ei jõua me kuhugi, vaid asi sumbub lõpututesse aruteludessse.