UURING: RAHVAS SEISAB RIIGIREFORMI IDEEDE TAGA
Autor: Juhan Kivirähk, Turu-uuringute AS-i uuringujuht
Riigi reformimine on Eestis olnud poliitiliste arutelude teemaks juba vähemalt 20 aastat. 1999 aastal moodustatud valitsuses jõuti siseminister Tarmo Looduse juhtimisel üsnagi läbimõeldud haldus-territoriaalse reformi mudelini, kuid pärast valitsuse vahetust jäeti reform sinnapaika.
Ka järgmistes valitsustes olid ametis regionaalministrid (Toivo Asmer, Jaan Õunapuu, Vallo Reimaa, Siim Valmar Kiisler, Arto Aas), kuid märkimisväärset arengut riigikorralduse reformimisel ei toimunud. Jüri Ratase valitsuses on riigihaldusministri ametit pidanud lausa kolm meest (Mihhail, Korb, Jaak Aab, Janek Mäggi) ning vähemasti haldus-territoriaalse reformiga on suudetud ka algust teha. Kuid see on ikkagi vaid pool rehkendust (kui sedagi).
Teema olulisusest kõneleb ka see, et Riigikogus on loodud riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjon, mille tegevus saab paraku koos selle riigikogu koosseisuga otsa. Komisjoni töö lõpptulemusena esitati Riigikogule eelnõu “Riigireformi ja hea halduse põhialused” (maagilise numbriga 777 OE). Seda eelnõu võib sisu poolest lugeda pigem “heade kavatsuste protokolliks” kui konkreetseteks ettepanekuteks riigi reformimiseks.
Riigi reformimise teemaga on ametis olnud ka erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Eesti Koostöö Kogu töötas aastatel 2013-2015 välja riigipidamise kava, mõttekoda Praxis ja Eesti Tööandjate Keskliit hoidsid riigireformi edenemisel silma peal ja andsid poliitikakujundajatele soovitusi Riigireformi Radari kaudu. Oma nõudmiste ja ettepanekutega on välja tulnud liikumine Kodukant, Maaomavalitsuste Liit ja paljud teised organisatsioonid.
Riigireformi SA ideid toetatakse
Novembris esitas riigikogule ja valitsusele omapoolse riigireformi kava Riigireformi Sihtasutus. Nende ettepanekute keskmes on ühtse valitsusasutuse loomine ning riigikogu rolli taastamine poliitikasuundade kujundamise peamise keskusena. Muutuste elluviimiseks valmistab sihtasutus ette vastava otsuse eelnõu, mis plaanitakse anda üle uuele valitsuskoalitsioonile.
Sihtasutuse algatus oli õigeaegne: ees seisavad riigikogu valimised ning millal siis veel üritada poliitilist agendat mõjutada, kui mitte nüüd. Teiselt poolt on aga raske seada riigi reformimise teemat valimisvõitluse keskmesse - riigi demokraatliku toimimise kindlustamine ja otsustusmehhanismide täiustamine ei kuulu paraku teemade hulka, mida valijad ennekõike poliitikutelt ootaksid. Kõige enam soovitakse ikka inimeste heaolu parandamist, majanduse edendamist, sotsiaalse kindlustunde suurendamist ja tervishoiuteenuste kättesaadavust.
Ka poliitikud ise ei soovi riskeerida mugavustsoonist väljatulekuga. Erakonnad, mis oma olemuselt peaksid moodustama peamise ühenduslüli avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahel, kipuvad end võimule saanuna samastama pigem riigiaparaadiga kui rohujuure tasandiga. Küllap seetõttu, et erakondade jaoks on praegune olukord mugav, ongi riikluse uuendamine juba 20 aastat teiste ühiskonnaelu valdkondade arendamise kõrval vaeslapse ossa jäänud.
Aasta algul Turu-uuringute AS poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlus näitas aga, et kui esitada otsene küsimus riigiuuenduse vajalikkuse kohta, siis peab enam kui neli viiendikku kodanikest muutusi Eesti riigi juhtimises vajalikuks ning toetab normide, bürokraatia ja ametnike arvu vähendamist.
Riigireformi SA tegi 67 konkreetset ettepanekut kümnes erinevas valdkonnas. Avalik arvamus tunnistab kõige olulisemateks muutusi vajavateks valdkondadeks riigikogu töö reguleerimist (60% paigutab selle kolme olulisema teema hulka), ametnike arvu vähendamist (48%), rahva kaasamist õigusloomesse ja otsustamisse (44%) ning õigusloome mahu vähendamist ja õiguskeele selguse tagamist (43%). Vähemoluliseks peetakse muudatusi õiguskantsleri (1%), riigikontrolli (6%) ja kohtute töös (19%) ning kohalike omavalitsuste arvu jätkuvat vähendamist (13%) - mäletame ju, et ka haldus-territoriaalne reform ei leidnud igal pool just kõige soojemat vastuvõttu.
Konkreetsetest Riigireformi SA kontseptsiooni ettepanekutest toetati enim ministrite avalikke ärakuulamisi Riigikogus, õigusloome mahu vähendamist poole võrra ja avatud nimekirjade kasutamist parlamendivalimistel (vt joonis). Populaarne oli ka riigikogu liikmete arvu vähendamise ettepanek, aga Riigireformi SA välja pakutud 91 saadiku asemel oleks rahva hinnangul optimaalsem arv 71.
Ohud Riigireformi SA ideedele
Kõige ohtlikum on see, kui Riigireformi SA ettepanekuid hakatakse käsitlema kui „rootsi lauda“, kust paljude ettepanekute seast võivad poliitikud endale (või valijaile) meelepärasemad välja valida. Kindlasti ei tarvitse realiseeruda kõik 67 ettepanekut, kuid tasakaal erinevate valdkondade vahel peaks säilima. Üksnes ühe võimuharu reformimine ja teiste muutmata jätmine võib riigi toimimise tasakaalust välja viia. Nii näiteks peab ministeeriumide koondamist ühtsesse valitsusasutusse ja peaministri rolli suurendamist kindlasti tasakaalustama täitevvõimu senisest suurem allutamine riigikogu kontrollile – vastasel muutuks riigijuhtimine veelgi rohkem täitevvõimu-keskseks.
Avaliku arvamuse toetus riigireformile ei ole üllatav – täiendavaid nõudmisi või piiranguid kodanikele endile tehtud ettepanekud ju ei sisalda. Teistsuguseks võib aga kujuneda poliitikute ja erakondade suhtumine, sest poliitilise modus vivendi muutmine ei ole lihtne. Kindlasti eeldab see poliitilise süsteemi muutmist avatumaks ning erakondade avaliku võimuga samastumise murdmist.
2013. aastal aset leidnud Rahvakogu keskendus mehhanismidele, kuidas poliitiline võim valijate poolt läbi erakondade rahvaesindajate kätte delegeeritakse. Rahvakogust riigikokku jõudnud 15 ettepanekust realiseerus toona vaid mõni üksik. Ehkki riigireformi kontseptsioon ei ürita reguleerida erakondade tegevust, tundub mulle, et ilma erakondliku süsteemi toimimisreeglite muutmiseta osutub keerukaks ka riigireformi kontseptsioonis seatud eesmärkide saavutamine.
Turu-uuringute AS viis Riigireformi SA tellimusel jaanuaris 2019 läbi avaliku arvamuse veebiküsitluse Riigireformi SA poolt Eesti riigiuuenduseks tehtud ettepanekute kohta.
Kokku küsitleti 1011 Eesti Vabariigi kodanikku vanuses 18 aastat ja rohkem. Valimi koostamisel võeti aluseks üldkogumi proportsionaalne mudel soo, vanuserühma, maakondade ning asulatüüpide lõikes vastavalt Eesti Statistikaameti rahvastikuandmetele.
Illustratsioonide autor on Urmas Nemvalts.