Vääramatud tõsiasjad

Riikluse moderniseerimise vajaduse mõistmiseks tuleb silmas pidada mõnda baaslähtekohta, mille oluliseks mõjutamiseks või muutmiseks puuduvad tõsiselt võetavad võimalused.

1. Eesti Vabariik on 1,3-miljonilise elanikkonnaga väikeriik, kes peab üleval pidama kõiki või enamikku tavapärase riikluse atribuute nagu:

• valitsusaparaat (nii keskvõim kui ka kohalik omavalitsus);

• kaitsevägi;

• kohtuvõim;

• sisejulgeolekuteenistus (politsei, piirivalve, päästeteenistus jm);

• rahvuskeelne haridus ja teadus;

• tervishoid ja sotsiaalkaitse;

• rahvuskultuur oma paljudes avaldustes;

• välisteenistus jne.

2. Eesti on kahaneva ja vananeva elanikkonnaga väikeriik. Eesti inimarengu aruandes esitatud analüüside kohaselt võib Eesti elanike arv 2100. aastaks väheneda 800 000 inimeseni.

3. Eestil pole arengut määravaid maavarade ressursse (vähemalt lähitulevikus) ning pole ette näha tootlikkuse hüppelist kasvu.

4. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmete põhjal oli aastal 2015 Eesti üldine avaliku sektori kulutuste määr (General Government Spending) 40,2% ning keskvalitsuse (Central Government Spending) kulutuste määr 27,6% rahvuslikust kogutoodangust (GDP).

5. Euroopa Liidu toetusrahade oluline vähenemine lähitulevikus.

6. Suur ja kohmakas avalik sektor vajab tööd ja kulutust iseenda ülalpidamiseks ning käigushoidmiseks. 

Järeldus:

peaaegu ainuke meist sõltuv viis riigi arenguks ja heaolu kasvuks on kokku tõmmata ja optimeerida avalikke kulutusi, vähendada bürokraatiat ja piiranguid ning avada seeläbi tee suuremale initsiatiivile, ettevõtlikkusele ja tootlikkuse tõusule. Lõppkokkuvõttes tähendab see ka paremat maksulaekumist ja kogu ühiskonna jõukuse kasvu.

(foto: Roman Neiman, estonia.ee)